Sudu
Pekingis
Ohusaastus
ehk
ohu saastumine
on inimestele ja/voi teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete joudmine
ohukeskkonda
. Ohusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised
atmosfaaris
olevad
gaasilised
,
tahked
ja
vedelad
osakesed, mis avaldavad atmosfaarile negatiivset moju. Saastatud
ohk
voib mojuda halvasti
inimeste
voi teiste
organismide
tervisele
ja heaolule. Ohusaasteks nimetatakse ka ohus levivat halba
lohna
voi atmosfaari labipaistvust vahendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud.
Ohusaaste parineb peamiselt maapinna lahedalt. Ohusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks voivad olla ka
vulkaanid
ja
metsapolengud
. Inimtekkeline saaste tekib naiteks
soojuselektrijaamades
ja
keemiatoostuses
. Ohk saastub vaga, kui ohusaaste ei haju, vaid koguneb linnakeskkonda. Sellist nahtust nimetatakse inversiooniks.
Saasteainete levikut mojutavad tegurid
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Saasteainete
levikut mojutavad paljud protsessid. Nendeks on
heitkogus
ohus,
atmosfaaris
toimuvad keemilised reaktsioonid, saasteainete transport ning paljud teised tegurid.
Maal
on koik mingil maaral saastunud looduslikku paritolu ainetega.
Atmosfaaris leiavad aset
keemilised reaktsioonid
, mille tagajarjel ohku paisatud uhendid moodustavad uusi aineid. Naiteks primaarsetest saasteainetest voivad moodustuda sekundaarsed saasteained (
hape
,
sulfaadid
,
nitraadid
,
osoon
jt), mis on teistsuguse moju ja omadustega. Koik atmosfaaris olevad lisandid
sadenevad
lopuks Maa kulgetombejou tottu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi:
kuivsadenemine
ja
margsadenemine
. Kuivsadenemise kaigus pinnas reageerib ja voib tekkida adorptsioon. Margsadenemise puhul uhendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla.
Ohusaaste levikut mojutab atmosfaari uldine
tsirkulatsioon
. Ilmastik saasteallika umber maarab, missuguste omadustega saasteained ringlusse lahevad.
[1]
Ohku saastavad paljud meile markamatud tegevused, naiteks satub
kosmilist tolmu
planeedi
Maa igale ruutkilomeetrile aastas 0,07 kg.
[1]
Inimene vajab eluks palju
energiat
. Peamised inimtekkelised ohusaaste allikad on toostus, pollumajandus ja seal kasvatatavad loomad.
Uha suureneva energiatootmise ja -tarbimise tottu on kasvanud kahjulikud mojud nii
keskkonnale
kui ka
inimesele
endale. Koik energia tootmise viisid avaldavad
keskkonnale
moju kuid koige saastavamad on need energia tootmise viisid, kus kasutatakse
fossiilkutuseid
. Energiatootmine avaldab moju ka
veere?iimile
ja
mikrokliimale
ning seda
kaevandamiste
ja
ehituste
naol. Oluliselt avaldavad
keskkonnale
moju ka toostuslikud protsessid ning on leitud, et piirkondades, kus asuvad
keemia
-,
metalli
- jms
toostusettevotted
, on palju ohusaastet.
[1]
Tanapaeval on
transport
iga inimese jaoks vaga oluline. Kull aga mojutab transport nii
loodust
kui ka inimese
tervist
. Transpordist eralduv
susihappegaas
(CO
2
) on uks pohilisi
kasvuhooneefekti
pohjustajaid. Transpordist tuleb ohtlikult suur hulk ohusaasteaineid ja neljandik
kasvuhoonegaaside
heitest
Euroopas
.
[1]
Ligikaudu 90% kogu Euroopa
ammoniaagi
(NH
3
)
heitkogusest
parineb looma- ja seafarmidest,
sonniku
ladustamisest ning pollu- ja rohumaade
vaetamisest
sonniku ning lammastikvaetisega, maailmas aga 50% ringis. Eriti
probleemne
on see teema maades, kus looma- ja pollupidamine on eriti intensiivne, nagu
Belgia
,
Holland
,
Taani
jt, mistottu neis
riikides
on valja tootatud spetsiaalsed programmid ammoniaagi heidete vahendamiseks
pollumajandusest
.
Atmosfaarse
(NH
3
) allikaks voivad olla ka
polluviljad
ja teised
pollukultuurid
, kui on toimunud N-ga ulevaetamine,
taimede
produktsioon
on piiratud kehvade kasvutingimuste tottu, taimed on
haiged
jne.
Aktiivne
polluharimine
on vajalik tegevus, aga ka oluline keskkonna
hapestumise
pohjustaja, eeskatt (NH
3
)
heitkoguse
tottu. Maa- ja
veeokosusteemide
kahjustuse korval pohjustab (NH
3
) heitkogus ka olulist
vaetiste
kulu kasvu ja seega vajalikke lisakulutusi
pollumajandusse
.
Taime- ja
viljakasvatuses
kahjurite
torjeks kasutatavad
pestitsiidid
satuvad
aurustumisel
ohku ja kuhjuvad oma pika eluea tottu naabruses olevates
okosusteemides
, samuti levivad atmosfaari ning
sademete
kaudu kaugustesse, olles uheks piiriulese ohusaaste pohikomponendiks.
[1]
Koigis Euroopa riikides on probleemiks kiiresti kasvav
jaatmete
hulk. Joukaid riike iseloomustab suur
olmejaatmete
hulk. Hinnangute alusel tekib Euroopas aastas ule 250 mln t olmejaatmeid ja ule 850 mln t
toostusjaatmeid
. Jaatmete kogus kasvab keskmise kiirusega 3% aastas.
[1]
On leitud, et ohusaaste pohjustab ka
tervisele
riske. Ohusaastest pohjustatult voivad tekkida hingamisteede ja sudamehaigused, kopsuvahk,
[4]
narvisusteemi talituse muutused, enneaegne surm. Ohusaaste voib suvendada ka olemasolevaid haigusi, nagu naiteks
astma
ja eelnimetatud haigused. See, kas ja kui palju ohusaaste inimese tervist mojutab, soltub saaste kogusest ja kokkupuute tasemest.
[5]
Peamisteks tervisehairete pohjustajateks peetakse peente osakestega seotud metalle/erinevaid
orgaanilisi aineid
. Protsesside tagajarjel vaheneb vere hapnikukudede voimekus ja sudame too norgeneb.
[6]
Erinevaid ruhmi mojutab ohusaaste erinevalt. Riskiruhma kuuluvad noored, vanurid ja madala sissetulekuga inimesed kogu maailmas, kes ei paase ravile, sest visiit eriarstide juurde on liiga kallis.
[7]
Paljudes vaestes arenguriikides on uheks ohtlikumaks probleemiks siseohusaaste. Siseohusaaste tekib pohiliselt halvasti ventileeritud ahjudest, kus poletatakse
puitu
,
sonnikut
ja
kivisusi
. Selline tegevus pohjustab hinnanguliselt aastas 1,6 miljoni inimese
surma
. Rohkem kui pool surnutest on alla viieaastased lapsed. Suure suremusega arengumaades on siseohusaaste neljandal kohal terviseriskifaktoritest, mis pohjustavad haigusi ja surma.
[8]
Koige levinumad ohusaastega kokkupuute viisid on jargmised:
- Ohusaastega kokku puutunud vee joomine
- Saastunud mullas kasvanud koogi- ja
puuviljade
soomine
- Naha kontakt saastunud veega (nt
veesuusatamine
)
- Saastunud ohu sissehingamine
- Laste kokkupuude saastunud ainetega. Valjas on saastunud nii liiv kui ka muu pinnas. Kui saastunud osakesed satuvad organismi, voib see tekitada tervisekahjustusi.
- Kokkupuude toiduainetega, mis on saastunud (nt
muna
,
piim
,
liha
. Loom on soonud pollul saastunud toitu ning ka temalt saadav
saadus
(toiduaine) on saastunud)
[9]
Euroopa keskmiste naitajatega vorreldes on Eestis valisohk puhtam, samas tekitab terviseprobleeme siseohusaaste seoses vanade majade, kehva ventilatsiooni ja ahikuttega.
[10]
Eestis on tuntumad ohusaaste tekitajad Kivioli ja Kohtla-Jarve, sest seal asuvad polevkivikeemiatehased. Olulisemad neist on
Viru Olitoostus AS
,
Kivioli Keemiatoostuse OU
,
Nitrofert
,
Viru Liimid AS
ja
Velsicol Eesti AS
. Need ettevotted mojutavad
valisohku
oluliselt.
Teine oluline tervist mojutav ohusaaste pohjustaja on autoliiklus ? eriti kevadeti, mil lumi ja jaa on sulanud, aga soidetakse endiselt naastrehvidega.
[11]
Umbes 89?92% Eestis toodetavast
energiast
saadakse
polevkivi
baasil, ulejaanud 10% toodetakse
biokutusest
. Kuna polevkivi sisaldab olulisel maaral
vaavlit
ja
tuhka
, siis on mineraalse
lendtuha
ja
vaaveldioksiidi
heited
atmosfaari
suured. Polevkivi tarbimine on parast langust 1996.?1999. aastal stabiliseerunud ja viimastel aastatel isegi suurenenud. Kasvanud on ka maagaasi kasutamine, mis aitab vahendada ohusaastatust.
[1]
Eestis kasutatakse pollumajanduses
sonnikut
ja
mineraalvaetist
. See on
ammoniaagi
peamiseks allikaks. Kuna aastatega on vaetise kasutamine vahenenud, on ka ammoniaagi heitkogus vahenenud.
Raskmetallid
satuvad ohku erinevaid metalle sisaldavate kutuste poletamisel ja transpordil.
[1]
Nendeks on:
Aastatega on oluliselt vahenenud raskmetalliuhendite kasutamine toostuses. 1997. aastal kasutati
plii
-,
koobalti
-, nikli-, kaadmiumi-,
tina
- ja kroomiuhendeid 198 tonni, 2002. aastal vaid 90 tonni.
[1]
Eesti olukord on vorreldes paljude teiste riikidega hea. Puuduvad
dioksiinide
ja
furaanide
saasteallikad, keelatud on kasutada kloororgaanilisi uhendeid.
PCB
-ainete sisaldus ohus on lubatud normide piires. Pohilisteks PCB allikateks Eestis on kutuste poletamine ja kondensaatorite ja transformaatorite leke. PCB-d jouavad Eestisse Laane- ja Kesk-Euroopast ning Venemaalt.
Poluaromaatseid susivesinikke
(PAH) satub ohku Narva polevkivielektrijaamade
suitsugaasidega
. Poluaromaatsete susivesinike oluliseks allikaks on kutuste (eelkoige puidu) poletamine. Eestis satub ohku 11 tonni poluaromaatseid susivesinikke, liiklusvahendite kasutamisest tekib aastas kuni 46 kg PAH-uhendeid.
[1]
Ohusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati
Genfis
1979. aastal piiriulese ohusaaste kauglevi konventsioon. See joustus 1983. aastal, Eesti liitus 2000. aastal.
Genfi konventsioon
on esimene rahvusvahelisel tasemel solmitud mitme riigi vaheline kokkulepe, mis kasitleb ohusaaste probleeme, sealhulgas
eutrofeerumist
, maapinnalahedase
osooni
teket, raskmetallide ja pusivate orgaaniliste saasteainete sattumist
keskkonda
. Algselt solmiti see lepe keskkonna
hapestumise
parast Euroopas ja Pohja-Ameerikas.
Genfi konventsioon kasitleb riigipiire uletava ohusaaste kauglevi piiramist ja valtimist. Riigid, kes on Genfi konventsiooniga uhinenud, peavad vahendama oma riigi ohusaastet ja seda pidevalt kontrollima Genfi konventsioon tahendab ka seda, et koik liitunud riigid ei tohi oma ohusaastet suunata naaberriiki ega kahjustada sellega teise riigi keskkonda. Genfi konventsiooniga on liitunud koik Euroopa riigid, v.a
Albaania
.
[1]
Genfi konventsiooni osaliste kohustused:
- Inimese kaitsmine ohusaate eest
- Ohusaaste vahendamine
- Seire
tohustamine
- Informatsiooni vahetamine osaliste vahel
- Koostoo
- Strateegiate valjatootamine
[1]
- ↑
1,00
1,01
1,02
1,03
1,04
1,05
1,06
1,07
1,08
1,09
1,10
1,11
1,12
Liblik V, Karu H.
Piire uletav ohusaaste
, Tallinn : Keskkonnaministeerium, 2004 (Tallinn : Ilo Print)
- ↑
2,0
2,1
2,2
2,3
Natural Air Pollution
,
http://www.enviropedia.org.uk/Air_Quality/Natural_Air_Pollution.php
- ↑
What's your impact?
http://www.enviropedia.org.uk/Air_Quality/Natural_Air_Pollution.php
- ↑
Piir, Rait (15. juuni 2023).
"Metsapolengute ohusaastest tootab saada Eestis tavaparane nahtus"
.
ERR
. Vaadatud 16. juunil 2023
.
- ↑
World Health Organization
http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs313/en/index.html
- ↑
Orru H, Merisalu E.
Ohusaaste linnades ja selle moju inimeste tervisele
,
https://web.archive.org/web/20140226181240/http://www.eestiarst.ee/static/files/001/ohusaaste_linnades_ja_selle_moju_inimeste_tervisele.pdf
- ↑
World Health Organization
http://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/databases/health_impacts/en/index5.html
- ↑
World Health Organization
http://www.who.int/heli/risks/indoorair/indoorair/en/index.html
- ↑
The Environmental Blog
http://www.theenvironmentalblog.org/current-environmental-issues/environmental-pollution/
- ↑
Piir, Rait (15. juuni 2023).
"Metsapolengute ohusaastest tootab saada Eestis tavaparane nahtus"
.
ERR
. Vaadatud 16. juunil 2023
.
- ↑
Piir, Rait (15. juuni 2023).
"Metsapolengute ohusaastest tootab saada Eestis tavaparane nahtus"
.
ERR
. Vaadatud 16. juunil 2023
.
Ohusaastus
? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis