Vassili Ivanovit? Petrov
(
15. jaanuar
1917
?
1. veebruar
2014
) oli NSV Liidu sojavaelane,
Noukogude Liidu marssal
, hiljem
Venemaa Foderatsiooni
sojaline nounik kaitseministeeriumis.
Vassili Petrov sundis 1917. aastal
Stavropoli krais
T?ernoleskoje kulas. 1935. aastal lopetas kumneklassilise gumnaasiumi ja astus Ord?onikidze-nimelisesse Pedagoogilisse Instituuti.
22. novembril 1939 astus armeesse ning asus oppima sojakooli. 1941. aastal lopetas kaks kuud kestnud
leitnandikursused
. Vottis osa kaitselahingutest
Odessa
ja
Sevastopoli
all. Detsembrist 1942 kuni martsini 1943 oli
pataljoni
komandor ja motoriseeritud brigaadi
staabiulem
.
1943. ja 1944. aastal tegi kaasa lahingutes Ukraina tagasivallutamises, Dnepri ja Dnestri forsseerimistel ning lahingutest Rumeenia ja Bulgaaria parast, osales ka Budapesti vallutamisel 1945. aastal. Parast soja loppu laks oppima Mihhail Frunze nimelisse akadeemiasse.
1953. aasta juunist kuni 1955. aasta detsembrini oli Petrov polgukomandor, seejarel kuni jaanuarini 1957 diviisi staabiulem, siis aga kuni juulini 1961 diviisi komandor ning omakorda kuni juunini 1964 taitis armee staabiulema kohuseid, misjarel asus juhtima armeed ennast, seda kuni 1966. aasta jaanuarini.
Jaanuarist 1966 kuni aprillini 1972 oli
Kaug-Ida sojavaeringkonna
staabiulem ning seejarel kuni maini 1976
Kaug-Ida sojavaeringkonna
maavagede ulem. Parast seda tousis ta NSV Liidu maavagede ulemjuhataja esimeseks asetaitjaks. Vottis osa Etioopia-Somaalia relvakonfliktist (1977?1978) Etioopia armee sojalise nouandjana.
1978. aasta detsembris anti tema kasutada
Kaug-Ida sojavaeringkonna
relvajoud, kuni 1980. aasta novembris maarati Petrov NSV Liidu maavagede ulemaks, siis aga NSV Liidu kaitseministri esimeseks asetaitjaks, kus tootas jaanuarist 1985 kuni juulini 1986.
Alates 1986. aasta maist tootas Petrov
NSV Liidu Kaitseministeeriumis
. Septembris 1992 laks pensionile, kuid tegutses seejarel Venemaa Foderatsiooni Kaitseministeeriumi sojalise nouandjana.
Vassili Petrov oli
kommunistliku partei
liige alates 1944. aastast, 1974. aastast
NSV Liidu Ulemnoukogu
saadik ning 1976. aastast ka
NLKP Keskkomitee
liige.
Alates
31. augustist
2012
oli Vassili Petrov vanim elusolev Noukogude Liidu marssal.
- Ernesto Che Guevara orden, 1. klass (Kuuba, 1985)
- Punalipu orden (T?ehhoslovakkia)
(1982)
- Order Pobedonostnogo. veebruar (T?ehhoslovakkia) (1985)
- Sukhbataari orden
(Mongoolia, 1981)
- Punalipu orden
(Mongoolia, 1982)
- orden "Sojaliste teenete eest" (Mongoolia, 1971)
- Scharnhorsti orden
(Saksa DV, 1983)
- Ungari Rahvavabariigi Lipu orden
, koos teemantidega (Ungari, 1985)
- Tudor Vladimirescu orden
, 1. klass (Rumeenia, 1974)
- Rahvusliku Lipu orden (Etioopia, 1982)
- orden "Sojaliste teenete eest", 1. klass (?, 1983)
- orden "Sojaliste teenete eest", 1. klass (Rumeenia, 1985)
- Korea Rahvusliku Lipu orden (Pohja-Korea, 1985)
- orden "Bulgaaria Rahvavabariik", 1. klass (1985)