Peeter Ulas
(
7. aprill
1934
Tallinn
?
15. detsember
2008
) oli eesti
graafik
.
Ulas lopetas
Tallinna 10. Keskkooli
1952
. aastal. Ta alustas oma kunstiopinguid
keraamika
alal, kuid vahetas peagi ala ning lopetas
1959
. aastal
ERKI
graafikuna. Joonistas karikatuure, mida avaldati ka ajakirjas
Pikker
[1]
. Seejarel tegutses ta vabakutselise kunstnikuna.
Aastal
1963
asus ta oppejouna toole
Tallinna Pedagoogilisse Instituuti
, kus tootas ule 30 aasta: 1973. aastast dotsendi, 1992?1998 professori ja 1994?1998 TPU kunstiosakonna juhatajana.
Koos
Herald Eelmaga
viis Ulas eesti graafikas labi uuendamise: joonistuse ja
litotehnika
valitsemine asendus eri graafilistes tehnikates (
linoolloige
, soovitus jne) otsingutega.
[2]
Ulas ja Eelma olid oma teostega 1960. aastate teise poole
ANK
ruhma
estetismi
eelkaijad
[2]
. Legendaarseks said tema korgtrukigraafikas valminud teosed "Ohtu sadamas" (1962), "Suur kammeljas" (1963), "Magav laps" (1965) ja mitmed teisedki, milleta ei koostatud uhtegi toonast kaasaegse graafika naitust, mis esindasid Eestit valjaspool.
[3]
Vahem kui kumne aastaga oli ta sisuliselt joudnud tippu. 1968. aastal palvis Peeter Ulas peapreemia I Tallinna
graafikatriennaalil
teosega "Ohver".
1970. aastatel vottis Ulase loomingus voimust
surrealistlik
vaimsus. Koige enam inspireerisid teda sellel perioodil linn uldisemas tahenduses, selle rutmid ja arhitektoonika ning Itaalia reisi muljed.
[3]
Kunstnik avastas enda jaoks
pehmelaki
tehnika ning kombineeris seda
embossinguga
(varvita reljeeftrukk),
kli?eetrukiga
jne.
[2]
1970. aastatel voitis tema looming juba uleuldise tunnustuse.
1980. aastatel jargnes suures formaadis toode sari "Pidulik graafika"
[2]
. 1990. aastate lopust muutus Ulase looming lakoonilisemaks ja samas varvikamaks. Oluliseks muutusid kompositsioon, rutm ja varv. Just selle perioodi sarjadega palvis kunstnik 2004. aastal Eesti graafikale suunatud Eduard Wiiralti preemia.
[3]
Ulase looming oli veenvalt isikuparane, salaparane ning filosoofiline.
Ta oli uks silmapaistvamaid
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi
loomingu illustreerijaid. Kreutzwaldi muinasjutu "Paristaja-poeg" kujundamise eest palvis ta
Jaan Jenseni preemia
(1987).
Peeter Ulase abikaasa oli
Concordia Klar
. Nende tutar on
Maria-Kristiina Ulas
. Tema ode
Aime Ulas
(1937?2012) oli moekunstnik.
- ↑
Ajakiri Pikker 1957 nr 4
- ↑
2,0
2,1
2,2
2,3
Anne Lougas, Peeter Ulas ja kujundite kasvamine, Lege Artis nr 10, 2004
- ↑
3,0
3,1
3,2
Ulle Kruus, Kujundite kasvamise lugu, Sirp, 26.11.2004