Paul Nikolai Kogerman
(
5. detsember
1891
Tallinn
?
27. juuli
1951
Tallinn) oli teadlane ja poliitik, Eesti
polevkivikeemia
rajaja,
Tallinna Tehnikaulikooli
esimene rektor 1936?1939 ja Eesti Vabariigi
haridusminister
1939?1940. Ta oli 1937
Eesti Rahvuskogu
liige, 1938?1939
Riigikogu
ulemkoja (
Riiginoukogu
) liige ja 1938?1940
Eesti Teaduste Akadeemia
liige. Ta
kuuditati
1941
Siberisse
, viibis
Sverdlovski
lahedal
vangilaagrites
kuni 1945, Noukogude okupatsioonivoimude loal Eestisse naasnuna oli 1946?1951
Eesti NSV Teaduste Akadeemia
tegevliige.
Teise maailmasoja
loppedes oli Paul Kogerman ainus veel elus olev eelmise (1939 ametisse astunud)
Eesti valitsuse
minister (valitsusjuht
Juri Uluots
suri 1945 eksiilis; ulejaanud 9 ministrit olid 1941?1943 hukatud voi hukkunud Noukogude vangilaagrites).
Paul Kogerman sundis Tallinnas meremehe pojana.
[1]
Kogerman oppis Tallinna algkoolis (1901?1904) ja linnakoolis (1904?1908). Aastail 1909?1913 tootas Kogerman opetajana
Harju-Jaanis
ja koduopetajana Tallinnas. Ta lopetas 1913. aastal
eksternina
Aleksandri gumnaasiumi
, asudes seejarel sama aasta sugisel
Tartu Ulikooli
keemiat
oppima, mille lopetas 1918.
Tartu Ulikoolis oppimise ajal tootas ta kodu- ja kooliopetajana
Jakob Westholmi eragumnaasiumis
ja
Tallinna Rahvaulikoolis
. Aastail 1918?1919 oli ta ka
Tallinna Tehnikumi
loodusteaduste oppejoud.
Kogerman oli uks esimesi stipendiaate, kes saadeti end taiendama valismaale.
1919
?
1921
oppis ta Eesti Vabariigi stipendiaadina Inglismaal
Imperial College Londonis
professor W. A. Bone'i laboratooriumis, kus omandas keemiatehnoloogi kutse.
1922
kaitses ta
Londoni Ulikoolis
Mag. chem. kraadi (magistri) vaitekirja "Keskordoviitsiumi olisisaldava mineraali - kukersiidi - keemiline koostis". 1927?1928 viibis ta
International Education Board
stipendiaadina
Harvardi ulikoolis
USA-s,
[2]
kus uuris kullastumata
susivesinike
sunteesi ja
polumerisatsiooni
. Samal teemal kirjutatud too kaitses ta
1934
. aastal Dr. sc. techn. kraadi (doktori) vaitekirjana. Vaitekiri valmis aastatel 1933-1934
Zurichi Tehnikaulikoolis
tootamise ajal ning kandis pealkirja "
Additionsreaktionen und Polymerisation des 2,3-Dimethylbutadiens
".
Juba
1921
. aasta oktoobris valiti Paul Kogerman Tartu Ulikooli orgaanilise keemia dotsendikohusetaitjaks,
1923
novembris dotsendiks ja
1925
. aastal korraliseks professoriks.
[1]
Parast vaitekirja kaitsmist asutas koos
Michael Wittlichiga
1925
Tartu Ulikooli keemiainstituudi juurde
olikivide uurimise labori
ja oli selle juhataja. See oli maailmas esimene polevkivi susteemuurimise keskus. Osales rahvusvahelistel konverentsidel
Pariisis
(1922,1923),
Cambridge
'is (1923) ja
Kopenhaagenis
(
1924
), tootas
Helsingi
ja
Turu ulikoolides
(1925) ning
Saksamaa
ulikoolides (1922,
1926
). Teadustoo eesmargil viibis Kogerman
1926
Zurichis
ja
1933
. aastal tootas
Zurichi Tehnikaulikoolis
. Ta oli
Loodusvarade Instituudi
esimees.
[1]
Kogerman oli
Tallinna Tehnikainstituudi
(praegu
Tallinna Tehnikaulikool
) rektor selle asutamisest peale ? aastatel
1936
?
1939
.
Tallinna Tehnikaulikooli
koosseisu toodi esialgu ule ka Tartu Ulikooli keemiaosakond ja olikivide uurimise laboratoorium. Rektoritoo korval jatkas Kogerman instituudis orgaanilise keemia kateedri juhatamist ja tood olikivide laboratooriumis, olles 1936?1941 Tallinna Tehnikaulikooli
orgaanilise keemia
professor
.
Kogerman viibis 1930. aastail mitmes valisriigis, kus tutvus keemialaborite too ja oppekorraldusega, pidas kulalisprofessorina loenguid Soomes, Rootsis ja Saksamaal.
Ta oli
1937
Rahvuskogu
II koja liige ja 1938?1939
I Riiginoukogu
liige.
Paul Kogerman oli 1939?1940 Eesti Vabariigi haridusminister
Juri Uluotsa valitsuses
.
[3]
1938. aastal nimetati ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks loodusteaduste alal. 1946. aastal kinnitati Paul Kogerman
Eesti NSV Teaduste Akadeemia
tegevliikmeks.
14. juunil
1941
kuuditati
ta koos perega Noukogude Venemaale,
Sverdlovski oblastisse
, kus talle moisteti
§ 58
alusel vanglakaristus, mida kandis Turiski ja Tavda laagris. Ta vabastati
Eesti NSV Ministrite Noukogu
taotlusel ennetahtaegselt 15. martsil
1945
.
1945 nimetati ta
TPI
professoriks. Alates 1946 (kuni surmani 1951) oli Paul Kogerman
Eesti NSV Teaduste Akadeemia
tegevliige (akadeemik). 1947?1950 oli ta
TA Keemia Instituudi
direktor.
Kogermani loetakse Eesti polevkivikeemia rajajaks, tema teadustegevuse teemad olid polevkivikerogeeni paritolu ja struktuur, polevkivi koostis ja kasutatavus, dieenide sunteesi meetodid ning polumerisatsioon.
Ta alustas ulikoolis oppimise korvalt polevkivi utmise alast uurimistood. Tema vaitekiri oli esimesi pohjalikumaid uurimusi Eesti polevkivi keemiliste omaduste kohta. Polevkivi ja selle termilise lagunemise saaduste uurimine suunas Kogermani tahelepanu kullastamata uhendite ? dieenide ? keemiale. Ta avastas 1,4-pentadieeni sunteesi uue meetodi ning kirjeldas esimesena selle uhendi omadusi, millel pohineb ka tema doktorivaitekiri.
Ta on avaldanud 187 keemiateaduslikku, populaarteaduslikku ja publitsistlikku tood, pohikooli- ja ulikooliopikuid, 63 kasikirja; juhendanud 20 magistri- ja kandidaaditood ning 3 doktoritood.
[1]
- The oil-shale industry of Estonia
. Tartu 1927
- On the chemistry of the Estonian oil shale "Kukersite"
. Tartu, 1931.
- Orgaaniline keemia. 1. ja 2. osa.
Tartu, 1945, 1947
Rotary klubi
liige, asepresident;
US Raimla
vilistlane.
Tallinna Tehnikaulikooli oppejoudude-akadeemikute alleel
on tema bust. Tema auks on nimetatud Paul Kogermani nimeline
auditoorium
(TTU, IV?103).
2006
. aastal asutati
Tallinna Tehnikaulikooli Arengufondi
juurde Paul Kogermani nimeline doktorioppe stipendium. Aastatel
1983
?
1991
andis
Eesti Teaduste Akadeemia
valja
Paul Kogermani malestusmedalit
, millega tunnustati inimesi nende saavutuste eest
orgaanilise
ja
polevkivikeemia
ning pedagoogilise tegevuse alal.
Ta on ainuke eesti teadlane, kes kuulus nii
Eesti Teaduste Akadeemia
kui ka
Eesti NSV Teaduste Akadeemia
koosseisu.
Tutar
Ela Lepp
(Ela Lepp-Kogerman),
anatoom
, oli 1966?1969 TRU anatoomia ja histoloogia kateedri juhataja; poeg
Avo Kogerman
,
keemik
,
Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi
teadur.
[4]
Paul Kogermani minia on keemiainsener
Aili Kogerman
, kes on ka koostanud raamatu Paul Kogermanist.
[5]
[6]
- ↑
1,0
1,1
1,2
1,3
"Loodusvarade Instituudi esimees prof. P. Kogermann"
.
Uus Eesti
. 10. november 1937
. Vaadatud 21.04.2017
.
- ↑
"Ulikool. Press-pitser ulikoolile"
.
Kaja, nr 232
. 3. oktoober 1928
. Vaadatud 21.04.2017
.
- ↑
"Vabariigi Presidendi otsusega uus Vabariigi Valitsus ametisse. Uued ministrid valitsuses"
.
Jarva Teataja
. 13. oktoober 1939
. Vaadatud 21.04.2017
.
- ↑
Tartu Rotary klubi 1932?40
- ↑
Uudistaja
, 7. detsember 2004 (vaadatud 02.02.2022)
- ↑
Tiia Linnard,
"Aili Kogerman: vunki tuleb juurde anda, olenemata vanusest"
, Virumaa.ee, 29.01.2005 (vaadatud 02.02.2022)
- EBL TK, 1940; EE 2000, 14; ETBL 2005, 2; Paul Kogermani publikatsioonid ja kasikirjad. TPI, 1981, lk 75; Martinson, H., Martinson, K. Akadeemik Paul Kogerman ? polevkivikeemia rajaja Eestis. Tln, 1981, 64 lk; Tartu Ulikooli ajalugu 1632?1982. 3. koide, 1918?1982. Tln, 1982, lk 141?143, 224; Molder, L. Paul Kogerman ja Karl Luts // Insenerikultuur Eestis, 1. Tln, 1992, lk 103?110; Paul Kogerman ja tema aeg. Tln, 2004. 283 lk; Universitas Tartuensis 1632?2007. Trt, 2007, lk 357?358.
- Tehnikaulikooli avamine Tallinnas riikliku tahtsusega.
Uus Eesti
, 2. juuli 1936, nr 175, lk 1.
- Paul Kogerman ja tema aeg. Koostanud Aili Kogerman. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2004, lk 283.