Paul Haavaoks ( 12. juuni 1924 Jarvesuu vald , Petserimaa ^[1] ? 30. september 1983 Rapina ) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Ta sundis vaiketalunike Luka ja Melanie Haavaoksa peres, sunnikodu jai Varska keskusest umbes kilomeetri jagu kirdesse. Noorena tegi ta mitmesuguseid juhutoid, oppis 1932?1938 Varska algkoolis ning avaldas luulet valjaannetes Lasteleht , Laste Room ja Opilasleht , osalt Heino Helingu pseudonuumi all. Soja ajal varjas Haavaoks end Saksa mobilisatsiooni eest, kuid 1944. aastal saadi katte ning saadeti ehitustoodele Parnus ja Sillamael . 1944?1946 oli ta sunnitool Karjalas , Sege?a paberikombinaadi ja Valge mere ? Laanemere kanali ehitusel.

1947. aastast tootas Haavaoks Leevaku hudroelektrijaama ehitusel, kus oli suurema osa ajast brigadir. Seal sai temast Juhan Smuuli poeemi " Jarvesuu poiste brigaad " samanimelise tegelase prototuup ); sealseist kogemustest kirjutas ta malestusteraamatus "Eelkarastumine" (1974). Smuul innustas Haavaoksa luuletusi taas avaldama. Hiljem tootas ta Jarvesuu vallas abimaksuinspektorina, Vastse-Nursi HEJ ehitustoodel, Vorumaa Teedeosakonnas linnitoolisena, Saatse vallas taitevkomitee sekretarina ja Polva rajoonilehe Koit ajakirjanikuna. Polvas lopetas ta ohtukeskkooli .

Aastast 1955 oli ta kutseline kirjanik, elades peamiselt Rapinas , kuid veetis suved Varskas. 1958. aastal voeti ta ENSV Kirjanike Liidu ja 1961. aastal NLKP liikmeks.

Haavaoks oli uks seto leelopaevade taaselustajaid 1977. aastal. Koos Varska meestega osales ta ka teisel leelopaeval, mis toimus 1980. aastal.

Ta on maetud Varska kalmistule .

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Haavaoks kirjutas peamiselt luuletusi, mis kirjeldavad tema kodukandi loodust ja inimesi. Samas on ta kirjutanud ka ajastule omast poliitilist ajakaja, samuti pikemaid poeeme ja mitu kogu lasteluulet. Haavaoksa sonavara ja kujundikeel on rikkalikud, nagu ka varsivormistik. Osa tema luulet on setukeelne, kuid murdesonu kasutas ta ka kirjakeelsetes tekstides.

1982. aastal toonitas Henn-Kaarel Hellat luulekogu "Rannahaaled" arvustuses ajalehes Edasi , et Haavaoksa loomelaadis puudub poos, tema luule seotus Peipsi -aarse kodukandiga on kestvalt tahenduslik ja pusiv, autor aga on tahelepanelik vaatleja. Hando Runnel pidas 1974. aastal Keeles ja Kirjanduses ilmunud artiklis "Paul Haavaoksa maaramatus ja maaratus" onnestunumateks autori staatilisi meeleolupilte, mottemaastikkke ja hingeseisundite kirjeldusi, vahem aga uhiskondlikku dunaamikat. Samal aastal tostis Valeeria Villandi kogu "Palumaa pedajad" arvustuses Rahva Haales esile Haavaoksa seto emakeele kasutust: "Tema murdeharrastus pole moeasi nagu vokid ja lahkrid linnakorterites, vaid ta pruugib seda uksnes harvadel puhkudel mone eriti sudamelahedase teema kasitlemisel." ^[2]

Haavaoksa luulet on viisistanud heliloojad Raimond Latte , Leo Tauts , Heldur Kurvits , Arvo Part jpt.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

1952 abiellus Paul Haavaoks Virve Urgartiga, kes tootas juhatajana Tanassilma Algkoolis. Neil oli kuus last. Tema ode oli rahvaluulekoguja Maria Parksepp (05.02.1929?20.06.2015).

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Luulekogud [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Peipsi rannalt: luuletusi 1949?1957" 1957
• "Randajad maanteel" 1960
• "Metsad kohisevad" 1962
• "Laul suurest salvest" 1965
• "Sipelgarada" 1970
• "Talvised mesipuud. Valik luuletusi 1949?1969" 1971
• "Palumaa pedajad" 1974
• "Kanajala linnajagu" 1977
• "On kula kuskil veel" 1980
• "Rannahaaled" 1981
• "Suvised nurmed: valik luuletusi 1962?1982" 1984

Postuumsed valikkogud [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Vaike luuleraamat" (valikkogu, koostanud Ulo Tonts ) 1988
• "Palumaad ja rannahaaled" (valikkogu, koostanud ja jarelsonad kirjutanud Ilme Hoidmets ja Nele Reimann) Seto Instituuut, 2020

Luuleraamatud lastele [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Rannapoisid" 1960
• "Lehesall ja lumeratt" 1962
• "Nipitiri" 1974
• "Valge pilliroog" (valikkogu) 1974

Malestusteraamat [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Eelkarastumine" 1974

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Keele ja Kirjanduse" ringkusitlus kirjanikele. Paul Haavaoks ? Keel ja Kirjandus 1962 , nr 1, lk 50?51
• Mall Jogi , "Arupidamise ja kokkuvotete tegemise raamat" (valikkogu "Talvised mesipuud" arvustus) ? Looming 1972 , nr 3, lk 516?518
• Hando Runnel , "Paul Haavaoksa maaramatus ja maaratus" ? Keel ja Kirjandus 1974 , nr 6, lk 334?337 ja raamatus: H. Runnel, "Ei hobedat, kulda", Tallinn 1984 , lk 154?161
• Valeeria Villandi , "Palumaa pedajas. Paul Haavaoks 50" ? Looming 1974, nr 6, lk 1007?15
• Nekroloog ? Looming 1983 , nr 10, lk 1438?39
• Tonis Lehtmets , "Paul Haavaoks" (nekroloog) ? Keel ja Kirjandus 1983, nr 12, lk 707?708
• Julius Urt , "Paul Haavaoksa luuletajaelu kokkuvote" (raamatu "Suvised nurmed" arvustus) ? Looming 1984 , nr 11, lk 1566?67
• Paul Haavaoks. Personaalnimestik. Koostanud Aili Jarv , Tallinn 1984
• Eesti kirjanduse ajalugu, V koide, II raamat, Eesti Raamat , Tallinn 1991 , lk 225?228 (ulevaate autor Aadu Saarits ) ja bibliograafia lk 244?245
• Hellar Grabbi , "Vabal haalel. Motteid kahesajast eesti raamatust". Virgela , Tallinn 1997 , lk 34?35 (arvustus: Paul Haavaoks, "Kanajala linnajagu" ja Kalju Kangur , "Harmalongad")
• Ilmar Vananurm , "Setomaa liivalill" ? "Minevikumalestusi" II ( Polvamaa kodulookogumik). Jakob Hurda nimeline Polva Rahvahariduse Selts , Polva 2000 , lk 5?9

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Paul Haavaoks

• Paul Haavaoks Eesti biograafilises andmebaasis ISIK