Otto Strandman

Otto Strandman
Eesti valisminister
	Ametiaeg ; 12. november 1918 ? 27. november 1918
Eelnev	Jaan Poska
Jargnev	Jaan Poska
Eesti peaminister
	Ametiaeg ; 8. mai 1919 ? 18. november 1919
Eelnev	Konstantin Pats (Ministrite Noukogu esimees)
Jargnev	Jaan Tonisson
Eesti sojaminister
	Ametiaeg ; 8. mai 1919 ? 18. november 1919
Eelnev	Konstantin Pats
Jargnev	August Hanko
Eesti valis- ja kohtuminsiter
	Ametiaeg ; 26. oktoober 1920 ? 21. jaanuar 1921
Eelnev	Ado Birk
Jargnev	Ants Piip
Eesti valisminister
	Ametiaeg ; 26. marts 1924 ? 14. mai 1924
Eelnev	Friedrich Akel
Jargnev	Karl Robert Pusta
Eesti riigivanem
	Ametiaeg ; 9. juuli 1929 ? 12. veebruar 1931
Eelnev	August Rei
Jargnev	Konstantin Pats
Isikuandmed
Sunniaeg	30. november 1875 ; Vandu , Undla vald , Kadrina kihelkond , Virumaa , Eestimaa kubermang , Venemaa Keisririik
Surmaaeg	5. veebruar 1941 (65-aastasena) ; Kadrina , Eesti NSV , NSV Liit
Erakond	Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei (1917) ; Eesti Tooerakond (1917-1932) ; Rahvuslik Keskerakond (1932-1935)
Alma mater	Peterburi Riiklik Ulikool (1899-1901) ; Tartu Ulikool (1901-1903)

See artikkel on Eesti poliitikust Otto Strandmanist; rootsi skulptori kohta vaata artiklit Otto Strandman (skulptor) .

Otto August Strandman ( 30. november 1875 Vandu kula, Undla vald , Virumaa ? 5. veebruar 1941 Kadrina ) oli Eesti poliitik ja diplomaat .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Otto Strandmani isa oli Kadrina kihelkonna Undla valla Neeruti moisa opetaja Hans Strandman, ema neiupolvenimi oli Apfelbaum. Vend Andres Strandman oli Vene Keisririigi teenistuses, 1905 . aastal Peterburi Kresto vangla ulem ja 20. maist 1919 Eesti Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsuse inspektor. ^[1] Tal oli ka ode Anna. ^[2]

Ta oppis Tallinna Aleksandri ning Peterburi V ja VII gumnaasiumis, lopetas eksternina Tallinna kubermangugumnaasiumi . Seejarel tootas kolm aastat Vene Riigipanga Tallinna kontoris.

Aastatel 1899 ?1901 oppis ta Peterburi Ulikooli ja 1901? 1903 Tartu Ulikooli oigusteaduskonnas .

Osales 1905. aasta revolutsioonis , 1905 ? 1909 elas seetottu pagulasena ?veitsis , Soomes ja mujal Euroopas . 1905. aasta rahutuste jarel pogenesid Eestist Konstantin Pats , Voldemar Pats , Jaan Teemant , Peeter Speek , Otto Strandman, Karl Ast , Mihkel Martna jt.

1918 oli Saksa okupatsioonivoimude poolt vangistatud.

Eesti Vabadussoja ajal, 1919 . aasta maist novembrini oli sojaminister .

1924. aastal voeti tema ettepanekul Eesti rahauhikuna kasutusele kroon . Oli Eesti delegaat Rahvasteliidu Assamblee 9. istungil 1928 . aastal.

Strandmani saadikuajal Poolas kais novembris 1928 Varssavis eridelegatsioon eesotsas kindralite Johan Laidoneri ja Paul Lillega .

Strandman kuulus Tooerakonda . Riigivanemana kais 1930 . aastal visiidil Poolas. Eestisse naastes sattus ta Latist labi soitma seal toimunud rahvaloenduse ajal ning loeti seetottu loendusel Lati elanikuks. ^[3]

Oli kurikuulus oma kokkuhoidlikkuse poolest.

1938 oli Strandman Alalise Rahvusvahelise Kohtu rahvuslik kohtunik.

Ta murgitas end 5. veebruaril 1941, kui NKVD oli saatnud talle kutse ulekuulamisele. On maetud Tallinna Vana-Kaarli kalmistule .

Ametikohad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1903 ? 1905 advokaat Narvas ja Tallinnas
1904 ?1905 Tallinna linnavolikogu liige
1909 ?1917 vandeadvokaat Tallinnas
1917 Tallinna ringkonnakohtu prokuror
1917 Tallinna linnavolikogu liige
1917?1919 Maanoukogu liige
1917?1918 Maanoukogu esimees
1918 Ajutise Valitsuse kohtuminister
1918?1919 Ajutise Valitsuse pollutoominister
1919 ?1920 Asutava Kogu liige
8. maist 1919 18. novembrini 1919 Eesti Vabariigi peaminister ja sojaminister ( Otto Strandmani esimene valitsus )
1920 ? 1937 I?V Riigikogu liige
28. oktoober 1920 ? 25. jaanuar 1921 valisminister ja kohtuminister
1921 I Riigikogu esimees
1924 valisminister, hiljem rahaminister
1927 ? 1929 Eesti saadik Poolas , T?ehhoslovakkias ja Rumeenias
9. juulist 1929 12. veebruarini 1931 Eesti Vabariigi riigivanem ( Otto Strandmani teise valitsuse ajal)
1933 ? 1939 Eesti saadik Prantsusmaal , Belgias ja Vatikanis
1940 Pohja paberi- ja puupapivabrikute direktor ^[4]

Otto Strandman kuulus Estonia Seltsi , Tallinna Vastastikuse Krediituhisuse ja veel mitme uhingu juhtorganitesse.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Otto Strandmani malestuseks on Tallinnas Roosikrantsi 4a majal malestustahvel. 2008 . aastal ilmus Otto Strandmani portreega Eesti Posti postmark .

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema abikaasa oli Lydia Strandman (Lydia Hindrikson, 24. august 1889 – 29. juuli 1934 ). Nad abiellusid 20. veebruaril 1908 ja said kolm last.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ III. Nimetused , Riigi Teataja nr 33, 27. mai 1919
↑ Neeruti kooli ajaloost
↑ Riigivanem loetakse Lati elanikkude nimekirja... Paevaleht nr 42, 12. veebruar 1930. Lk 3
↑ Otto Strandman... Rahvaleht, 5. jaanuar 1940, nr 4, lk 3.
↑ "Tartu Ulikooli audoktorid" . Tartu Ulikool . Vaadatud 13. detsembril 2022 .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Heikki Tuulik , Jaak Valge . "Otto Strandman 1875?1941". Looming 1989 , nr 7, lk 963?973
Jaak Valge . "Eesti uleminek uuele majanduspoliitikale ja Otto Strandmani osa selles". Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised , 1991 , nr 1
Eduard Leppik . "Otto Strandmani genealoogia ". Imavere 2005
Loone Ots . Eesti riigipead. Tallinn 2012

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Otto Strandman Presidendi Kantselei kodulehel

Eelnev Jaan Poska	Eesti valisminister 12. november ? 27. november 1918	Jargnev Jaan Poska
Eelnev Konstantin Pats	Eesti peaminister 8. mai ? 18. november 1919	Jargnev Jaan Tonisson
Eelnev Konstantin Pats	Eesti sojaminister 8. mai ? 18. november 1919	Jargnev August Hanko
Eelnev Ado Birk	Eesti valis- ja kohtuminister 26. oktoober 1920 ? 14. jaanuar 1921	Jargnev Ants Piip
Eelnev Friedrich Akel	Eesti valisminister 26. marts ? 14. mai 1924	Jargnev Kaarel Robert Pusta
Eelnev August Rei	Eesti riigivanem 9. juuli 1929 ? 12. veebruar 1931	Jargnev Konstantin Pats
Eelnev Karl Robert Pusta	Eesti saadik Pariisis 1933 ? 1939	Jargnev Oskar Opik

[1] III. Nimetused , Riigi Teataja nr 33, 27. mai 1919

[2] Neeruti kooli ajaloost

[3] Riigivanem loetakse Lati elanikkude nimekirja... Paevaleht nr 42, 12. veebruar 1930. Lk 3

[4] Otto Strandman... Rahvaleht, 5. jaanuar 1940, nr 4, lk 3.

[5] "Tartu Ulikooli audoktorid" . Tartu Ulikool . Vaadatud 13. detsembril 2022 .

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

v r Eesti valitsusjuhid
Ministrite Noukogu esimees	Pats
Peaministrid (1918?1920)	Pats \| Strandman \| Tonisson \| Birk \| Tonisson \| Piip
Riigivanemad	Piip \| Pats \| Kukk \| Pats \| Akel \| Jaakson \| Teemant \| Tonisson \| Rei \| Strandman \| Pats \| Teemant \| Einbund \| Pats \| Tonisson \| Pats
Peaministrid (1934?1940)	Pats \| Eenpalu \| Uluots
Peaministri asetaitjad	Tief \| Sikkar \| Kint \| Warma \| Kint \| Mark \| Penno
Peaministrid (alates 1991)	( Savisaar ) \| ( Vahi ) \| Laar \| Tarand \| Vahi \| Siimann \| Laar \| S. Kallas \| Parts \| Ansip \| Roivas \| Ratas \| K. Kallas

v r Eesti valisministrid
Kuni 1940. aastani	Jaan Poska • Ants Piip • Ado Birk • Karl Robert Pusta • Otto Strandman • Ants Piip • Aleksander Hellat • Friedrich Akel • Otto Strandman • Karl Robert Pusta • Ants Piip • Friedrich Akel • Aleksander Hellat • Hans Rebane • Jaan Lattik • Jaan Tonisson • Mihkel Pung • August Rei • Ants Piip • Julius Seljamaa • Friedrich Akel • Karl Selter • Ants Piip
Eksiilis	August Rei • Aleksander Warma • August Koern • Elmar Lipping • Olev Olesk
Alates 1991. aastast	Lennart Meri • Jaan Manitski • Trivimi Velliste • Juri Luik • Riivo Sinijarv • Siim Kallas • Toomas Hendrik Ilves • Raul Malk • Toomas Hendrik Ilves • Kristiina Ojuland • Rein Lang • Urmas Paet • Keit Pentus-Rosimannus • Marina Kaljurand • Jurgen Ligi • Sven Mikser • Urmas Reinsalu • Eva-Maria Liimets • Urmas Reinsalu • Margus Tsahkna