한국   대만   중국   일본 
Eesti Teaduste Akadeemia ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Eesti Teaduste Akadeemia

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib praegusest teaduste akadeemiast; 1938. aastal asutatud akadeemia kohta vaata artiklit Eesti Teaduste Akadeemia (1938?1940) .
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia maja, endine Ungern-Sternbergi palee ja Eestimaa Provintsiaalmuuseum
Deviis Facta non solum verba
Asutatud 28. jaanuar 1938
Asukoht Kohtu tanav 6, Tallinn
President Tarmo Soomere (2014? )
Veebileht http://www.akadeemia.ee/

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia , praegu eelkoige personaalakadeemia , varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia . Akadeemia on jarjepidevalt tegutsenud 1946. aastast, mil asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia , mille oigusjarglasena kannab 1989. aastast praegust nime. Eesti Teaduste Akadeemia juhtlause on ladinakeelne sentents "Facta non solum verba" (Teod, mitte uksnes sonad). Akadeemia praeguses pohikirjas (kinnitatud 2013) oeldakse: "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia seadusega asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute uhendus, kelle ulesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning vaartustada teadust, teaduslikku motteviisi ja kultuuri Eestis." [1]

Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna akadeemikud ja valisliikmed. Varem jaotusid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus Akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid.

Eesti Teaduste Akadeemia president on Tarmo Soomere . Asepresidendid on Arvi Freiberg ja Mart Kalm .

Eesti Teaduste Akadeemia annab valja teaduste akadeemia sobra tiitlit. [2]

Eesti teaduste akadeemia presidendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Akadeemia tegevliikmete, korrespondeerivate liikmete, akadeemikute ja valisliikmete loend [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesed Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmed olid Johan Eichfeld , Aksel Kipper , Paul Kogerman (oli ka Eesti Teaduste Akadeemia liige), Alfred Koort , Hans Kruus , Ferdinand Laja , Artur Luha , Ottomar Maddison , Juri Nuut , Alma Tomingas , Nikolai Tomson , Juhan Vaabel , Voldemar Vadi ja Johannes Voldemar Veski ja korrespondeerivad liikmed Julius Aamisepp , Albrecht Altma , Harald Arman , Harald Haberman , Leo Jurgenson , Karl Orviku , Mihkel Pill , Oskar Sepre , Friedebert Tuglas ja August Vaga (kinnitatud Eesti NSV Ministrite Noukogu poolt 5. aprillil 1946 ).

17. juunil 1951 valiti akadeemia tegevliikmeiks Nikolai Buzulukov , Arnold Humal , Aleksandr Kiur-Muratov , Feodor Klement , Gustav Naan , Joosep Saat ja Andrei T?erno?ov ja korrespondentliikmeiks Richard Antons , Aleksandr Dobrjanski , Johannes Heil ja Hilda Moosberg .

30. juunil 1954 valiti akadeemia tegevliikmeiks Paul Ariste , Harald Haberman , Johannes Heil , Karl Orviku ja August Vaga ja korrespondentliikmeiks Nikolai Alumae , Richard Mahl ja Aarne Pung .

26. septembril 1957 valiti akadeemikuks Harri Moora ning korrespondentliikmeiks Ilo Sibul ja Arnold Veimer .

25. jaanuaril 1961 valiti akadeemikuiks Nikolai Alumae , Richard Antons ja Harald Keres ja korrespondentliikmeiks Agu Aarna , Gunnar Kangro , Paul Kard , Arnold Kask , Oskar Kirret , Eerik Kumari , Grigori Kuzmin , Heinrich Laul , Viktor Maamagi , Eduard Pall , Hugo Raudsepp , Karl Rebane ja Artur Vassar .

30. septembril 1964 valiti akadeemikuks Viktor Maamagi ja korrespondentliikmeks T?eslav Lu?t?ik .

24. marts 1967 valiti akadeemikuteks Karl Rebane ja Arnold Veimer ning korrespondentliikmeks Ilmar Opik .

21. mail 1969 valiti akadeemikuiks Aarne Pung ja Aleksander Voldek ja korrespondentliikmeiks Juhan Kahk ja Kalju Paaver .

30. martsil 1972 valiti akadeemikuiks Ilmar Opik ja korrespondentliikmeiks Olaf Eisen , Arno Koorna , Endel Lippmaa , Erast Parmasto ja Boris Tamm .

27. martsil 1975 valiti akadeemikuiks Arno Koorna , Endel Lippmaa ja Boris Tamm ja korrespondentliikmeiks Mihhail Bron?tein , Jaan Rebane , Hans-Voldemar Trass ja Mihkel Veiderma .

30. martsil 1977 valiti korrespondentliikmeiks Hillar Aben , Vladimir Hi?njakov , Juhan Peegel , Anto Raukas , Karl Siilivask , Helle Simm ja Vello Tarmisto .

29. martsil 1978 valiti akadeemikuiks Leo Jurgenson , Juhan Kahk ja Kalju Paaver ja korrespondentliikmeks valiti Viktor Palm .

3. aprillil 1981 valiti korrespondentliikmeiks Jaan Einasto , Raimund Hagelberg , Huno Ratsep ja Enn Tougu .

14. juunil 1983 valiti akadeemikuiks Olaf Eisen ja Mihkel Veiderma .

14. detsembril 1983 valiti korrespondentliikmeiks Arvo Ots , Dimitri Kaljo , Ulo Lille ja Aleksander Panksejev .

24. juunil 1986 valiti akadeemikuiks Mihhail Bron?tein , Jaan Einasto ja Erast Parmasto ja korrespondentliikmeiks Ulo Jaaksoo , Arnold Koop , Valdek Kulbach , Peeter Saari ja Gennadi Vainikko .

25. novembril 1987 valiti akadeemikuiks Hillar Aben , Raimund Hagelberg , Vladimir Hi?njakov , Viktor Palm , Anto Raukas , Jaan Rebane ja Enn Tougu ja korrespondentliikmeiks Lembit Krumm , Georg Liidja , Artur Lind , Udo Margna , Andrus Pork ja Richard Villems .

4. aprillil 1990 valiti akadeemikuiks Olav Aarna , Juri Engelbrecht , Juri Lotman , Juri Martin , Loit Reintam , Mart Saarma ja Arved-Ervin Sapar .

9. jaanuaril 1991 valiti valisliikmeiks Valdar Jaanusson , Charles Gabriel Kurland , Matti Kuusi , Johannes Piiper , Paivio Tommila ja Ivar Ugi .

31. martsil 1993 valiti akadeemikuiks Ulo Lumiste , Ulo Lepik , Leo Motus , Raimund-Johannes Ubar , Pavel Bogovski , Ain-Elmar Kaasik , Valdur Saks , Ilmar Koppel , Viktor Masing ja Juhan Ross .

23. novembril 1994 valiti akadeemikuiks Jaak Aaviksoo , Harri Kaar , Agu Laisk , Hans Kuuts , Uno Mereste , Peeter Tulviste ja Haldur Oim .

14. detsembril 1995 valiti valisliikmeiks Carl-Olof Jacobson , Jaan Laane , Endrik Noges , Michael Godfrey Rodd ja Henn-Juri Uibopuu .

29. oktoobril 1997 valiti akadeemikuiks Ene Ergma , Rein Kuttner , Jaak Jarv ja Arvo Krikmann .

19. detsembril 2001 valiti akadeemikuiks Mart Ustav ja Lennart Meri .

18. detsembril 2002 valiti valisliikmeiks Richard R. Ernst , Gerard A. Maugin , Helmut Schwarz ja Endel Tulving .

17. detsembril 2003 valiti akadeemikuiks Enn Mellikov , Raivo Uibo ja Jaan Ross .

12. detsembril 2007 valiti akadeemikuiks Tarmo Soomere , Mati Karelson ja Jaan Undusk .

23. aprillil 2008 valiti valisliikmeiks Jaak Peetre , Grigori Mints , Matti Saarnisto ja Ilse Lehiste .

14. oktoobril 2009 valiti akadeemikuiks Arvi Freiberg ja Urmas Varblane .

8. detsembril 2010 valiti akadeemikuiks Enn Saar , Eve Oja , Enn Lust , Tarmo Uustalu , Martin Zobel , Eero Vasar , Andres Metspalu , Juri Allik , Valter Lang ja Mart Kalm .

7. detsembril 2011 valis akadeemia uldkogu 7 uut akadeemikut: tappisteaduste alal ? Martti Raidal materjalitehnika alal ? Jakob Kubarsepp , arstiteaduse alal ? Toomas Asser , biosustemaatika ja okoloogia alal ? Urmas Koljalg , keemia alal ? Margus Lopp , keeleteaduse alal ? Karl Pajusalu , muusika alal ? Arvo Part .

5. detsembril 2012 valis akadeemia uldkogu 4 uut akadeemikut: kirjanduse alal Hando Runnel , tappisteaduste alal Ergo Nommiste , informaatika alal Jaak Vilo ning ajaloo alal Tonu-Andrus Tannberg , valisliikmeteks valiti Alar Toomre , Steven R. Bishop , Pekka T. Mannisto ja Juri Berezkin .

4. detsembril 2013 valis akadeemia uldkogu 4 uut akadeemikut: tappisteaduste alal Jaan Aarik , tehnikateaduste alal Andres Opik , loodusteaduste alal Ulo Niinemets ja oigusteaduse alal Lauri Malksoo .

7. detsembril 2016 valis akadeemia uldkogu 3 uut akadeemikut: kardioloogiaprofessori Jaan Eha , biorobootika professori Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raua .

6. detsembril 2017 valis akadeemia uldkogu 2 uut valisliiget: Budapesti Tehnika ja Majandusulikooli rakendusmehaanika professori Gabor Stepani ning Clarki Ulikooli psuhholoogia ja Alborgi Ulikooli kultuuripsuhholoogia professori Jaan Valsineri . [3]

5. detsembril 2018 valis akadeemia uldkogu 7 uut akadeemikut: Marco Kirm tappisteaduste alal, Jarek Kurnitski inseneriteaduste alal, Kalle Kirsimae geoloogia alal, Anne Kahru okotoksikoloogia alal, Tiit Tammaru inimgeograafia alal, Anu Realo kultuuriteaduste alal, Tiina Randma-Liiv uhiskonna- ja riigiteaduste alal

2. detsembril 2020 valis akadeemia uldkogu 3 uut akadeemikut: Krista Fischer matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas, Veiko Uri metsanduse valdkonnas ja Elmo Nuganen teatrikunsti valdkonnas.

8. detsembril 2021 valis akadeemia uldkogu astronoomia ja astrofuusika akadeemikuks Elmo Tempeli , kultuuriajaloo akadeemikuks Marek Tamme , rahvatervise akadeemikuks Maris Laane ning tehnika- ja arvutiteaduste akadeemikuks Dmitri Vinnikovi .

7. detsembril 2022 valis akadeemia uldkogu fuusika akadeemikuks Toomas Roomu , arvuti- ja tehnikateaduste akadeemikuks Dan Bogdanovi ning sotsioloogia akadeemikuks Ellu Saare . [4]

6. detsembril 2023 valiti akadeemia uldkogu poolt biomeditsiini akadeemikuks Part Peterson , etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks Mare Koiva ning tehnikateaduste akadeemikuks Maarja Grossberg-Kuusk . Akadeemia valisliikmeks valiti Markku Kulmala .

Akadeemikute ja valisliikmete nimekiri [ muuda | muuda lahteteksti ]

seisuga marts 2023 [5]

Astronoomia ja fuusika osakond:

Informaatika- ja tehnikateaduste osakond:

Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond:

Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond:

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1938?1940 [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti Teaduste Akadeemia (1938?1940)

1946?1990 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Noukogu maarusega:

? NSV Liidu Rahvakomissaride Noukogu MAARUS NR. 111

19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml

Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta

NSV Liidu Rahvakomissaride Noukogu maarab: rahuldada Eesti NSV Rahvakomissaride Noukogu ja EK(b)P Keskkomitee taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas.

NSV Liidu Rahvakomisssaride Noukogu esimees J. V. STALIN

NSV Liidu Rahvakomisssaride Noukogu asjadevalitseja J. T?ADAJEV
19. jaanuaril 1946 . a. “

1953. aastal valmis Tallinnas Estonia puiesteel uus Eesti NSV Teaduste Akadeemia Instituutide hoone ning 1954. aastal akadeemikute elumaja ( Lenini puiestee 11/13/15).

Estonia puiestee 7, vaade Tammsaare pargist
Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele

1960 [ muuda | muuda lahteteksti ]

1960. aastatel oli Eesti NSV TA-s 3 osakonda:

  • fuusikalis-tehniliste ja matemaatiliste teaduste osakond;
  • keemilis-tehnoloogiliste ja bioloogiateaduste osakond;
  • uhiskonnateaduste osakond.

Nende osakondade koosseisus oli ule 20 teadusliku uurimise instituudi:

Lisaks kuulusid Eesti NSV TA koosseisu veel mitmed asutused:

Pildid Teaduste Akadeemia hoonest (Kohtu 6) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Eesti Teaduste Akadeemia pohikiri , I.1.
  2. ↑ Toomas Juriado (13. veebruar 2018). "Uudistaja 14.02.2018" . Uudistaja . MTU Loodusajakiri . Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2018.
  3. ↑ Eesti Teaduste Akadeemia uldkogu istung . akadeemia.ee, 6. detsember 2017
  4. ↑ "Teaduste Akadeemia sai juurde kolm uut akadeemikut" Eesti Teaduste Akadeemia, 7. detsember 2022
  5. ↑ Liikmeskond , Teaduste Akadeemia koduleht

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Teaduste_Akadeemia&oldid=6535900 "