Eesti Pank
on
Eesti Vabariigi
keskpank
. 2011. aasta algul vottis Eesti seitsmeteistkumnenda riigina kasutusele
euro
ja sellega sai Eesti Pangast
eurosusteemi
liige ehk uks
euroala
keskpankadest.
Eesti Panga esmane eesmark on aidata kaasa
hinnastabiilsuse
sailitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala uhtne
rahapoliitika
, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega osaleb.
Selleks, et hinnastabiilsus oleks tagatud, peavad olema ka
pangad
tugevad, hasti kapitaliseeritud ja piisavate puhvritega halvemate aegade tarbeks ehk peab olema tagatud
finantsstabiilsus
. Eesti Panga ulesanne on jalgida, et
panganduse
olukord tervikuna oleks stabiilne ja tugev.
Eesti Pank taidab Eestis koiki traditsioonilisi keskpanga ulesandeid: korraldab
sularaharinglust
; jalgib, et
maksesusteemid
toimiksid ehk maksed liiguksid uhest pangast teise torgeteta;
investeerib
ja haldab Eesti Panga ning
Euroopa Keskpanga
varasid; koostab
finantssektori
ja
maksebilansi
statistikat; jalgib pidevalt Eesti ja euroala majanduse kaekaiku ning koostab hinnanguid majandusolukorra kohta; noustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala
majanduspoliitilistes
kusimustes.
Eesti Pank asutati
Ajutise Valitsuse
otsusega
24. veebruaril
1919
. Tegevuse alguseks loetakse
3. maid
, kui keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit
Eesti marka
, mille Ajutine Valitsus eraldas riigikassast panga pohikapitaliks. Et sojaolukorras oli riigis puudus vabast erakapitalist, siis tegutses keskpank algul uhtlasi ka tavalise
hoiu-
ja
laenupangana
.
[1]
Venemaa keisririigi
Riigipanga
Tallinna osakond oli avatud 1. septembril 1875. Tallinna osakond allus Riigipangale Peterburis ja Rahandusministeeriumi riigikassa departemangule ning lopetas tegevuse 1918. aasta detsembris. Riigipanga Tallinna osakonna alusel loodi Eesti Pank.
Eesti Panga esimeseks
presidendiks
sai
Mihkel Pung
ning juhatusse kuulusid ka
Eduard Aule
ja
Johan Sihver
. Esimene juhatuse koosolek toimus 25. martsil 1919. Lisaks kolmele juhatuse liikmele asus pangas toole ka 25 ametnikku ja 3 teenijat.
[1]
Ettevalmistusi oma raha emiteerimiseks oli alustatud juba 1918. aastal ja selle tegevuse eest vastutas
Rahaministeerium
.
[2]
Parast keskpanga asutamist 1919. aastal viidi riigikassatahtede tootmine ule loodud asutuse alla. 3 ja 5 margased lasti tukkida Soomes ning paberist pennid ja margased kassatahed Tallinnas ja Tartus. Mundid vermiti Saksamaal.
[1]
Kuna Eesti raha vaartuse sailitamiseks nappis kattevara, siis langes Eesti marga kurss. Raha stabiilsuse tagamiseks viidi 1924. aastal labi rahareform ja kaibele tuli arvestuslik rahauhik
kuldkroon
. Kroonidesse hinnati umber koik laenud nii erapankades kui ka Eesti Pangas. Kuldkroon jai kasutusse kuni 1. jaanuarini 1928, kui kaibele tuli
Eesti kroon
(
1928. aasta Eesti rahareform
).
[1]
1927. aastal voeti Riigikogus vastu mitu Eesti Panga jaoks olulist seadust. Nendeks olid Eesti Panga uus pohikiri, rahaseadus, riigi kassatahtede ja vahetustahtede emissiooni lopetamise seadus ning valislaenuseadus. Nii sai alates 1928. aastast Eesti Pangast piiratud ulesannetega emissioonikeskpank, mille pohiulesandeks jai raha vaartuse kindlustamine.
[1]
Algul tegutses pank Tallinnas endise Vene Riigipanga ruumides, kuid finantsolude paranemisel asuti rajama uusi hooneid. Tallinna hoone laiendamist alustati 1933. aastal. Hoone
Vabaduse puiestee
3
[4]
valmis 1934. aasta lopuks ja avati ametlikult 1935.
[3]
Tanapaevane Eesti Panga kvartal kujunes piirkonna pangandusega seotud hoonetest: Estonia pst 11 ? endise
Eestimaa Aadlike Krediidiuhingu
pangahoone, Estonia pst 13 ? endise
Vene Riigipanga Reveli kontori
(
Ревельское отделение Государственного Банка
) hoone, Estonia pst 13 ? Eesti Panga peahoone,
Sakala tanav
4 ? endise
Eesti Maakrediidiseltsi
elamu-buroohoone, Sakala 4/6 ? varavahoone, Sakala 6 ? endine elamu ja haigla-sunnitusmaja, Estonia pst 11 ? vahehoone.
Eesti suuremates linnades tegutsesid panga harukontorid, mis algul kasutasid rendipindasid, kuid soltuvalt linnast rajati kas uued hooned voi voeti kasutusse olemasolevaid. Esimesena valmis 1927. aastal
Eesti Panga Viljandi osakonna hoone
,
Tasuja puiestee
2. Kontorihooned ehitati
Aia tanava
ja
Kastani tanava
nurgal
osakonna hoone
Petserisse
(1930),
Rakvere
osakonna hoone
[5]
Tallinna tanav
3 (1933),
Petseri osakonna hoone
Tartusse
Kompanii tanav
2 (1936),
Voru
pangahoone
[6]
Tartu tanav
25
Karja tanav
24
[
kusitav
]
(1938) ja
osakonna hoone
Parnusse
,
Kuninga tanav
5 (1940). Olemasolevad hooned omandati
Narvas
(
Suur tanav
4),
Valgas
Aia tanav
16,
Haapsalus
(
Karja tanav
27),
Paides
(Turuplatsil) ja
Kuressaares
(
Lossi tanav
6) ning kohendati need vastavaks oma vajadustele. Vahel majutati oma hoonetesse ka teisi riigiasutusi.
[3]
Tallinnas
Harju tanav
33, kuni uue pangamaja valmimiseni 1935. aastal, tegutses Eesti Panga Tallinna osakond.
1940. aastal Eesti Pank
natsionaliseeriti
ja reorganiseeriti Noukogude Liidu Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Osa Eesti Panga
kullast
sailis
Ameerika Uhendriikides
. Algas Eesti kroonide vahetamine rubladeks. Hiljem kuuditati mitmed Eesti Panga tootajad Siberisse. Kokku jai repressioonide katte 74 tootajat, kellest tapeti 10 ja
GULAGi
laagrites hukkus 28.
[1]
15. detsembril 1989 voeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta
1. jaanuarist
1990
. 28. detsembril 1989 voeti vastu Eesti NSV pangaseadus, mis nagi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati
Rein Otsason
, kes alustas ettevalmistusi Eesti krooni taas kasutuselevotmiseks. Veel samal aastal kuulutas valitsus valja ka paberraha kujundamise avaliku konkursi.
[1]
15. martsil 1990 kinnitati
Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi
poolt
Eesti NSV
keskpanga, Eesti Panga pohikiri
[7]
. 28. juunil 1990 nimetati pangaseadus Eesti Vabariigi omaks.
[8]
1. oktoobril 1991 sai uueks panga presidendiks
Siim Kallas
. Ta volitatakse Eestit esindama labiraakimistel Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga ning riikidega, kuhu deponeeriti krooni kattevaraks olnud Eesti Panga kuld.
[1]
19. juunil
1992
kell 21.00 kuulutati valja rahareform (
1992. aasta Eesti rahareform
).
20. juunil
1992
hakkasid kehtima valisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai
Eesti kroon
. Eesti krooni ametlikuks kursiks
Saksa marga
suhtes kinnitati 8 EEK = 1 DEM. Samal aastal tagastati Eesti Pangale ka valisriikidesse deponeeritud kuld, mida oli kokku ligi 11,3 tonni ja millega pangi alus taastatud Eesti krooni kattevarale
[1]
.
1992. aasta algusest kehtivad Eestis tegutsevatele pankadele vaid Eesti Panga poolt valja antud tegevuslitsentsid (kokku tegutses sel ajal Eestis 42 kommertspanka). Novembris puhkes aga pangakriis, kuna NSVL Valismajanduspangas kulmutati Eesti pankade kontod ning selle tulemusena muutusid maksejouetuteks kolm suuremat (
Tartu Kommertspank
,
Balti Uhispank
ja
Pohja-Eesti Aktsiapank
) ja kaheksa vaiksemat panka. Valitsuse ja Eesti Panga koostoos loodi
Pohja-Eesti Pank
.
[1]
27. aprillil 1995 sai Eesti Panga presidendiks
Vahur Kraft
, kes asus ette valmistama Eesti liitumist
euroalaga
.
[1]
31. detsembril 1998 vottis Euroopa Rahaliit arveldusuhikuna kasutusele
euro
, fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15,6466 EEK.
Eesti Panga muuseum
avati 12. juunil 1997. Muuseumi ulesandeks on tutvustada raha ajalugu Eestis ja keskpanga tegevust.
[1]
2002. aastal loodi Eesti Panga juurde
Finantsinspektsioon
, mis asus teostama jarelevalvet pankade, kindlustusseltside ja investeerimisuhingute ule.
[1]
Seoses
Eesti astumisega Euroopa Liitu
sai
2004
. aasta maist Eesti Pank Euroopa Keskpankade Susteemi liikmeks ja uheks
Euroopa Keskpanga
omanikuks.
[1]
Sama aasta suvel kuulutati valja
Eesti euromuntide
kujunduskonkurss.
[1]
27. juunil
2004
sai Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Seda kurssi pidi Eesti hoidma kahe aasta jooksul, et taita euroalaga liitumise uks kriteeriumitest.
1. jaanuaril
2011
sai Eesti euroala liikmeks, uhtlasi sai Eesti Pank euroala keskpanku uhendava eurosusteemi liikmeks.
Euroala uhise rahapoliitika kujundamises osalemine ja selle elluviimine Eestis
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Hinnastabiilsuse hoidmise ulesanne on arenenud riikides usaldatud valitsusest soltumatutele ja poliitikast lahutatud keskpankadele. Riigi keskpank mojutab hinnastabiilsust intressimaarade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu, soodustades sel viisil majandustegevust ja seelabi ka hindade uldist kasvu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks. Euroala keskpankade ulesanne on tagada, et inflatsioon ehk hinnataseme tous jaaks keskmise aja jooksul allapoole 2% piiri, kuid pusiks selle lahedal.
Eurot puudutavad rahapoliitilised otsused langetavad ehk raha hinna maaravad euroala keskpankade presidendid (k.a Eesti Panga president) uheskoos Frankfurdis iga kuu alguses, mil toimub Euroopa Keskpanga noukogu istung. Iga riigi keskpanga presidendil on uhesuguse kaaluga haal ja otsuseid tehakse euroala kui terviku arengut silmas pidades.
Finantsstabiilsuse tagamine koostoos finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Finantsstabiilsuse tagamise eest vastutavad Eestis kolm riigiasutust:
rahandusministeerium
, Eesti Pank ja
finantsinspektsioon
. Eesti Pank kogub finantsstabiilsuse tagamiseks finantssektorilt uksikasjalikku statistikat selle tegevuse kohta. Pangandusstatistikat ja majandust analuusides hindab keskpank riskide ja kapitalivajaduse suurust ning selle hinnangu alusel kehtestab Eesti Pank nouded, kui palju peab kapitali olema ja kuidas tuleb finantssektoris erinevaid riske maandada.
Maksesusteemide jarelevaatamine ja nende arendamine
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Eesti Panga jaoks on vaga tahtis maksesusteemide torgeteta toimimine, sest maksete liikumisel uhest pangast teise tekkiva viivituse tottu vaheneb pankade usaldus selle panga vastu, kelle suul viivitus toimus ja kokkuvottes voib see mojutada kogu pangandust ja majandust. Seetottu taidab Eesti Pank kui soltumatu osapool maksesusteemide jarelevaataja rolli ehk jalgib seda, et raha liiguks nii kontolt kontole kui ka pangast panka torgeteta ning aitab kaasa maksesusteemide arendamisse.
Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse tagamises
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Eesti Pank varustab koiki Eestis tegutsevaid sularahaga tegelevaid krediidi- ja makseasutusi pangatahtede ja muntidega. Pankade kaudu jouab raha omakorda ettevotete ja inimeste kasutusse. Nendelt liigub raha tagasi Eesti Panka, kus kontrollitakse koik pangatahed automaatse kontrollimise kaigus ule ja korvaldatakse need, mis on rikutud, katkised voi kulunud.
Eesti ametlike valisreservide ja muude Eesti Panga kasutuses olevate finantsvarade hoidmine ja kasvatamine
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Ringluses oleva raha vaartust ja stabiilsust tagavad keskpankade reservid. Lisaks on valuutareservidel oluline koht ka riigi majanduse usaldusvaarsuse hoidmisel ning tihti ka finantssusteemi stabiilsuse tagamisel. Varade haldamisest saadava investeerimistuluga kaetakse ka keskpanga tegevuse igapaevakulud ning tagatakse nii keskpanga soltumatus riigi eelarvest. Eesti Panga noukogu otsuse jargi eraldab Eesti Pank osa teenitud kasumist ka Eesti riigi eelarvesse
Finantssektori statistika kogumine ja avaldamine ning Eesti maksebilansi koostamine
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Eesti Pank on
Statistikaameti
korval teine riikliku statistika tegija Eestis. Eesti Pank teeb peamiselt valis- ja finantssektori statistikat ning koostab rahvamajanduse kvartali finantskontosid. Kogutud statistika abi koostab Eesti Pank majandusanaluuse.
Valitsuse noustamine majanduspoliitilistes kusimustes
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Tanu soltumatusele ja majandusanaluuside pidevale koostamisele on keskpangal terviklik pilt Eesti majandusest, mistottu saab ta majanduspoliitilistes kusimustes anda nou ka valitsusele. Pikas perspektiivis avaldab omakorda valitsuse poliitika moju ka keskpanga toole. Nimelt oleneb rahasusteemi toimimine paljudest teguritest, seejuures ka nendest, mis ei kuulu keskpanga kontrolli alla. Naiteks on riigi eelarvepoliitikal oma osa selles, kuidas rahapoliitika mojutab majandust, sh hindade kujunemist. Seetottu on loogiline, et valitsus kusib ja saab keskpangalt nou, kuidas eelarvepoliitika mojutab hinnastabiilsust, ning votab seda eelarveplaanide tegemisel arvesse.
Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus. Juhatuse esimees on
Eesti Panga president
ning liikmed panga asepresidendid. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse
Vabariigi President
Eesti Panga noukogu ettepanekul. Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse noukogu panga presidendi ettepanekul.
7. juunist
2019 on Eesti Panga president
Madis Muller
. Eesti Panga asepresidendi ametikohti taidavad 2019. aastast
Maive Rute
ja
Ulo Kaasik
.
2012
?2019 oli Eesti Panga presidendi ametis
Ardo Hansson
.
Eesti Panga noukogu on Eesti Panga jarelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Noukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul
Riigikogu
. Noukogu liikmed nimetab Riigikogu ametisse noukogu esimehe ettepanekul samuti viieks aastaks.
Noukogu esimeheks nimetas Riigikogu alates
13. juunist
2013
Mart Laari
ja Riigikogu nimetas Mart Laari uueks 5-aastaseks ametiajaks alates 13. juunist 2018.
Alates 13. juunist 2023 on noukogu esimeheks
Urmas Varblane
.
Eesti Panga noukogu I koosseisu nimetas ametisse
Eesti ENSV Ulemnoukogu Presiidium
22. jaanuarist 1990. Noukokku kuulusid
Raimund Hagelberg
,
Siim Kallas
,
Endel Mandmaa
(
rahandusministrina
),
Valentin Porfirjev
ja
Rein Otsason
, kes taitis uheaegselt nii panga presidendi kui noukogu esimehe kohuseid. Valentin Porfirjevi vahetas alates 26. martsist 1990. Ulemnoukogu Presiidiumi seadluse alusel valja
Mart Sorg
. 26. juuni 1990. aastal Ulemnoukogu otsusega kehtestati, et Eesti Panga president ei saa olla samaaegselt ka Eesti Panga noukogu esimees. Rein Otsason jatkas
Eesti Panga presidendina
, kuid Eesti Panga noukokku kuulus edasi vaid liikmena.
Eesti Panga noukogu II koosseisu nimetas ametisse
EV Ulemnoukogu
1990. aasta 15. novembri otsusega. Noukokku kuulusid:
Raimund Hagelberg
,
Rudolf Jalakas
,
Siim Kallas
,
Rein Miller
(
rahandusministrina
),
Rein Otsason
,
Ivi Proos
,
Mart Sorg
,
Ulo Uluots
ja
Ants Veetousme
. Ants Veetousme nimetas EV Ulemnoukogu alates 13. maist 1991 noukogu esimeheks (selle ajani tegutses noukogu ilma esimeheta). Rein Otsason lahkus pensionile ning ka 5. novembrist 1991 ka Eesti Panga noukogust. Ulemnoukogu nimetas
Eesti Panga presidendiks
Siim Kallase, vabaks jaanud noukogu liikme kohale nimetati aga
Uno Mereste
. Seoses
Vabariigi Valitsuse
koosseisu muutumisega 21. oktoobril 1992. vahetas
Rein Milleri
noukogu koosseisus valja uus
rahandusminister
Madis Uurike
.
Eesti Panga noukogu III koosseisu nimetas 23. juunil 1993 Vabariigi President oma otsusega nr. 132 valja Riigikogus 16.06.93.a. vastu voetud "Eesti Panga noukogu liikmete nimetamise seaduse", alusel ametisse:
Ants Erm
,
Raimund Hagelberg
,
Ardo Hansson
,
Heiki Kranich
,
Kalev Kukk
,
Ilmar Partelpoeg
. Madis Uurike, kes kuulus Eesti Panga noukogu nimetatud koosseisu
Mart Laari esimese valitsuse
rahandusministrina
, arvati Eesti Panga noukogu koosseisust valja 07.01.1994 seoses ametist lahkumisega. 1994. aastal vastu voetud "Eesti Panga seaduse muutmise seadusega rahandusminister ei kuulunud enam Eesti Panga noukogu koosseisu, vaid vottis noukogu istungitest osa sonaoigusega.
Vabariigi Valitsuses
rahandusminister
Heiki Kranich
, kes 11.01.1994 kuni 21.06.1994 arvati selleks ajaks vastavalt Eesti Panga noukogu koosseisust valja. 16. juulist 1994 nimetati Eesti Panga noukogu liikmeks
Mart Sorg
. Siim Kallas vabastati arvates 21.03.95.a.
Eesti Panga presidendi
ametist ja arvati seega ka valja Eesti Panga noukogu koosseisust. Eesti Panga presidendiks nimetati 27.04.95.a.
Vahur Kraft
, kes uhtlasi ametikoha jargi kuulus samast ajast ka Eesti Panga noukogu koosseisu.
[9]
.
Eesti Panga noukogu VII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse
25. veebruaril
2014
ning selle liikmed olid
Kalev Kallo
,
Kaie Kerem
,
Enn Listra
,
Rein Minka
,
Jaanus Tamkivi
,
Liina Tonisson
ja
Urmas Varblane
.
Eesti Panga noukogu VIII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse
15. juunil
2020
, sinna kuuluvad Riigikogu liikmed
Jaanus Karilaid
,
Ivari Padar
,
Sven Sester
,
Andres Sutt
,
Jaak Valge
ja valdkonna asjatundjad Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblane.
-
Pikemalt artiklis
Eesti Panga president
-
Pikemalt artiklis
Eesti Panga muuseum
Alates 12. juunist 1997 tegutseb Eesti Panga juures
muuseum
, kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, koneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost. Muuseumis pressiruumis toimuvad koik Eesti Panga pressikonverentsid ning muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatahti ja munte eurodeks.
- ↑
1,00
1,01
1,02
1,03
1,04
1,05
1,06
1,07
1,08
1,09
1,10
1,11
1,12
1,13
1,14
Ajajoon "100 aastat Eesti Panka"
Eesti Pank
- ↑
Eesti raha margast euroni
Eesti Pank (pdf)
- ↑
3,0
3,1
3,2
Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, Mart Karmo, Ulvi Haagensen (tolkija) ja Krista Mits (tolkija).
Eesti Panga ajaloolised hooned = Historic buildings of Eesti Pank
. Eesti Pank, 2004.
ISBN 9949-404-22-3
.
Digar
- ↑
Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trukk, Tallinna≫, 1937.
, lk 7
- ↑
Rakvere pangahoone
kultuurimalestiste riiklikus registris
(vaadatud 29.11.2020)
- ↑
Eesti Pank
kultuurimalestiste riiklikus registris
(vaadatud 24.09.2014)
- ↑
Otsus Eesti Panga tegevuse kusimuste kohta Eesti Panga pohikiri
, Ulemnoukogu otsus 15.03.1990
- ↑
http://estlex.com/tasuta/?id=8&aktid=2025&asutus=23&fd=1&grupp=1&leht=15
[
kodulink
]
- ↑
Varasemad Eesti Panga noukogu koosseisud
, www.eestipank.ee
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Eesti Pank
|
- Meedias