|
See artikkel raagib budismi rajajast. Uldmoiste "buddha" kohta vaata artiklit
Buda
.
|
Siddh?rtha Gautama
(
paali keeles
Siddhattha Gotama
); ka
Gautama Buddha
,
?akjamuni Buddha
voi ka lihtsalt
Buddha
oli vaimne opetaja muistses
Indias
u 5.-4. sajandil eKr,
budismi
rajaja.
Tema parisnimi oli
Siddh?rtha
ja suguvosanimi
Gautama
.
??kjamuni
ehk ‘?aakja tark’ (sanskriti keeles
??kyamuni
; paali keeles
sakkamuni
; tiibeti keeles
sh? kya thub pa
; hiina keeles 釋迦牟尼
shijiamouni
; jaapani keeles
shakamuni
) ja
Buddha
ehk ‘virgunu’(sanskriti ja paali keeles; tiibeti keeles
sangs rgyas
; hiina keeles 佛
fo
; jaapani keeles
butsu
) on
budismi
rajaja sagedamini esinevad tiitlid.
Budistlikes tekstides kasutatakse temast raakides ja tema poole poordudes sageli mitmesuguseid epiteete nagu bhagavat, huveslainu, voitja jt. Buddha ise kasutas enda kohta enamasti moistet
nondalainu
(
tath?gata
).
Theravaada
traditsiooni jargi olid tema eluaastad 624?544 eKr, enamiku tanapaeva teadlaste arvates 566?486 voi 563?483 eKr; koige uuemate uurimuste kohaselt arvatakse, et tema surma-aasta jai 411. ja 400. aasta vahele eKr.
[1]
Teiste allikate kohaselt olid
theravaada
traditsioonis tema eluaastad 623?543 eKr
[2]
. Palju aastaid peeti suuresti tanu theravaada koolkonna mojukusele laane opetlaste seas Buddha sunniajaks vanade Sri Lanka kroonikate pohjal aastat 563 eKr; teine, Indiast parit traditsioon, paigutab selle aga rohkem kui sajandi vorra hilisemaks, aastasse 450 eKr. Uuemad uurimused peavad koige toenaolisemaks aastat 485 eKr.
[3]
Legendi jargi sundis ta Lumbin? metsasalus ja tema ema suri varsti peale sunnitust. Isa kasvatas teda maailmast eraldatuna, kuna soovis, et ta ei naeks maailma viletsust. Ennustuse kohaselt pidi Siddh?rthast saama suurmees, kas valitseja voi opetaja. Isa soovis esimest. Siddh?rtha abiellus oma noo
Ja?odhar?ga
ja neil sundis poeg
R?hula
. Kuid Siddh?rthal onnestus siiski naha maailma pahupoolt ? haigust, vanadust ja surma ? ning ta loobus monusast elust.
Tal oli mitmeid opetajaid. ???ra K?l?ma (
sanskritiparaselt
?r??a K?l?ma) juhendamisel oppis ta
mediteerimisel
joudma "mitte-millegi valda" ehk "seisundisse ilma tunnusteta"
(?kincann?yatana, akincany?yatana)
,
[4]
[5]
[6]
, mis vastab kolmandale kehatule
jh?nale
ja tal paluti jaada sinna opetajaks. Gautama aga pidas seda veel ebapiisavaks ja laks teise opetaja juurde. Uddaka R?maputta (sanskritiparaselt Udraka R?maputra) juhendamisel joudis ta "ei taju ega mittetaju valda" ehk "seisundisse valjaspool motlemist ja mittemotlemist"
(n’evasann? n’?sann?yatana
, sanskriti keeles
naivasa?jn?n?sa?jn?yatana
),
[7]
mis vastab neljandale kehatule
jh?nale
ja tal paluti jalle jaada sinna opetajaks, kuid taas ei pidanud Gautama seda veel piisavaks.
[8]
Seejarel praktiseeris Gautama koos randavate askeetidega mitmesuguseid paastumise, hingamise ja meeleliikumiste jalgimise tehnikaid ning joudis lopuks aarmise kehalise kurnatuseni. Nahes liigse enesepiinamise mottetust, loobus ta sellest ja vottis vastu piimas keedetud riisi. Seda pidasid tema kaaslased aga norkuse ilminguks ning jatsid ta maha.
[9]
See episood Gautama Buddha eluloos on suuresti mutologiseeritud ning sisaldab ohtralt legende, moistujutte, allegooriaid jmt. Ehkki
Virgumine
voi
nirvaana
ehk
sansaarast
vabanemine on budismis koige olulisem siht ja ulim saavutus, ei ole seda voimalik sonadega kirjeldada.
Olles jaanud taielikku uksindusse, istus Siddhartha Gautama 35-aastaselt
Bodhgay?
linna lahedal
viigipuu
alla ja andis tootuse sealt mitte enne tousta, kuni on joudnud
taieliku virgumiseni
(
samm?sambodhi
).
Tema umber kogunesid nahtamatult jumalad,
deevad
ja
brahmad
paljudest maailmadest
, sest nais toimuvat midagi olulist. Aga saabus ka
ihade valla
valitseja
M?ra
valgel elevandil koos oma vagedega, et virgumist
takistada
, kuid Siddhartha Gautama ei lasknud ennast segada. Siis saatis M?ra teda ahvatlema oma tutred, kuid Siddhartha Gautama jai ikka oma tootuse juurde.
[10]
Nuud ilmus M?ra juba ise tema ette ja kusis, mis oigus on tal jouda virgumiseni. Vastuseks puudutas Siddhartha Gautama oma parema kae sormega maad (
Bh?mispar?a mudra
), misjarel ilmus
Maajumalanna
, kes hakkas oma juustest vett valja vaanama. See oli koik see vesi, mida Siddhartha oli oma eelmistes eludes heatahtlikult ohverdades Maale kahjanud. Ja seda vett oli nii palju, et see uputas ja uhas minema need kiusajad ja kogu armee, kes koik olid tulnud tema virgumist takistama.
[11]
Nuud, juba
budana
ehk virgununa, nagi ta
nelja oilsat tode
,
kaheksaosalist teed
,
soltuvuslikku tekkimist
jpm. Ta moistis
kannatust
ja selle lakkamist, vabanes
sansaarast
ja saavutas
nirvaana
.
[12]
Ta istus
puha viigipuu
all seitse paeva (voi seitse nadalat) ja kui tousis torm, siis ilmus suur madu
Mucalinda
, kes varjas teda vihma ja tormi eest.
Ometi polnud ta kindel, kas nende saavutustega saab midagi ette votta. Ta ei uskunud, et tema opetusest voiks uldse keegi aru saada, seda vastu votta voi jargida. Toepoolest, on
budasid
, kes opetavad, aga on ka neid, kes seda ei tee, nagu
pratjekabuddhad
. Kas poleks oigem taanduda uksindusse ja vaikida, motles Buddha. Kui aga
Brahma Sahampati
seda oma
?uddh?v?sa
maailmast markas, laskus ta alla ning veenis Buddhat siiski opetama hakkama.
[13]
[14]
Esialgu motles Buddha sellest raakida oma opetajale ???ra K?l?ma'le (sanskritiparaselt ?r??a K?l?ma), kuid selgus, et too suri just nadal tagasi. Seejarel motles ta oma jargmisele opetajale, Uddaka R?maputta'le (sanskritiparaselt Udraka R?maputra), kuid ka too oli just eelmisel paeval surnud. Nonda ei jaanud tal muud ule, kui otsida ules oma kaaslased, kes olid ta maha jatnud. Neil oli olnud plaan minna
S?rn?thi
V?r?nas?
lahedal ning Buddha lootis nendega seal kohtuda.
See oli mitmepaevane, umbes 240 km pikkune teekond. Selle kaigus kohtus ta uhe teise randuriga nimega ?j?vika Upaka ning koneles talle oma virgumisest, kuid too ei saanud sellest aru ja laks oma teed.
Kui Gautama kohale joudis, siis ei pidanud ka tema endised kaaslased temast esialgu eriti lugu ega saanud aru, nagu oleks ta midagi saavutanud.
[15]
Siis andis Buddha neile
S?rn?thi
hirvepargis oma esimese opetuse. Seda tuntakse kui
Seadmuseratta kaimapanemine
(
Dhammacakkappavattana Sutta,
SN 56.11). Selle tulemusena virgus uks tema viiest kaaslasest, Ko??anna, kellest sai esimene
arhat
ja
bhikkhu
. Viis paeva hiljem andis Buddha sealsamas oma teise opetuse,
Isetuse opetus
, mille tulemusena virgusid ka koik teised tema kaaslased. Moned kuud hiljem andis Buddha Gayasisa mael, Gaya lahedal, ligi tuhandele kuulajale oma kolmanda opetuse, mis on tuntud kui
Tulejutlus
.
Seejarel andis ta opetusi umbes nelikummend aastat, rannates ringi
Gangese
orus, pohiliselt tanapaeva
Bihari
osariigi aladel.
Siddhattha Gotama suri ehk vaibus
parinirvaanasse
Ku?inagaris 80-aastaselt. Endale jareltulijat ta ei valinud, vaid soovitas juhinduda opetusest ehk
Seadmusest
(
paali keeles
dhamma
,
sanskriti keeles
dharma
).
Tema jargijatest kujunes kogudus ehk
sangha
, mille liikmed talletasid tema opetuse.
-
Pikemalt artiklis
Budism
Buddha on korduvalt utelnud, et ta opetab vaid rahulolematuse lopetamist (
dukkha nirodha
).
[16]
Kannatuse
ehk rahulolematuse (
dukkha
) pohjuseks on
kiindumine
illusoorsesse
endasse
. Kannatusest vabanemiseks on
kaheksaosaline tee
.
Buddha on korduvalt soovitanud ka kriitilist motlemist ja kahtlemist.
-
Pikemalt artiklis
Kalama Sutta
Esialgu levisid Buddha opetused vaid suulise parimuse teel, uksnes
sanghas
, puhendunute seas, sona-sonaliselt
retsiteerides
, edasi antuna vastavas kontekstis opetajatelt opilastele, hoides nonda alal elavat parimust ja valistades vooraid voi meelevaldseid tolgendusi.
[17]
Tipi?aka
(
sanskritiparaselt
Tripi?aka) on Buddha opetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist". Paalikeelne nimetus
Tipi?aka
viitab tavaliselt paali kaanonile, mis on ainus tervikuna sailinud tekstikogumik varajase budismi ajast klassikalises india keeles ning seda peetakse uldiselt ka koige autentsemaks Buddha opetuse kogumikuks.
Theravaada
budismis on see ainus puhakiri. Esimene Tipitaka trukivaljaanne koosneb 38 koitest ja see anti valja
1900
. aastal
Birmas
.
Mahajaana suutrad
on
mahajaana
budismi
puhakirjad
, mis ei kuulu
Tipi?aka
'sse. Suutrate tegelasteks on enamasti Siddh?rtha Gautama, tema inimsoost jargijad ja
bodhisattvad
. Vorreldes
Tipi?aka
suutratega on mahajaana suutrad tunduvalt mahukamad. Mahajaana suutrad ilmusid alates 1. sajandist eKr kuni vahemalt kuuenda sajandini. Tanapaevani on sailinud umbes 600 mahajaana suutrat.
Tiibeti kaanon
on uldnimetus
tiibeti budismi
puhakirjade
kohta, mis sisaldab lisaks varajase
budismi
(peamiselt
sarvastivaada
) tekstide ja
mahajaana suutrate
tolgetele
tiibeti keelde
ka
vad?rajaana
tantristlikke
tekste. Tiibeti kaanon pandi kokku 7.-13. sajandil.
Tipitaka
Khuddaka-nik?ya
alajaotus ≪Sunnilood≫ ehk
d?aatakad
(
j?taka
) koosneb 547 loost ??kjamuni eelmistest eludest, mil ta
bodhisattvana
haid tegusid tehes kogus palvimusi.
Tipitaka
varasemates tekstides mainitakse kuut budat, kes on ilmunud enne Gautamat,
[18]
hilisemates tekstides aga mainitakse juba kahtekummet nelja
[19]
.
Tipitakas
on mainitud ka tulevast budat
Maitrejat
.
Vad?rajaanas
on ??kjamuni buda
Amit?bha
maine ilming.
Hinduismis
ja
sikhismis
on Buddha jumal
Vi?nu
kehastus.
[20]
[21]
Monedes varajastes budistlikes-taoistlikes tekstides on peetud Buddhat
Laozi
kehastuseks.
[22]
Baha'i usu
kohaselt oli Buddha uks jumalikke opetajaid.
- ↑
Ida motteloo leksikon
: ??kjamuni.
[1]
- ↑
Narada 1988, The Buddha and His Teaching, BMS, Malaysia, lk 1.
- ↑
Skilton A., 2012, Budismi luhiajalugu, Koolibri, Tallinn.
- ↑
Bhikkhu Bodhi, In the Buddha's Words. Wisdom Publications, 2005, page 796.
- ↑
MN
26
- ↑
Schumann, Hans Wolfgang (2003), The Historical Buddha: The Times, Life, and Teachings of the Founder of Buddhism, Motilal Banarsidass,
ISBN 978-81-208-1817-0
- ↑
Ariyapariyesana Sutta,
MN
26.
[2]
- ↑
Narada (1992), A Manual of Buddhism, Buddha Educational Foundation,
ISBN 978-967-9920-58-1
- ↑
Mah?saccaka-sutta (
MN
36)
- ↑
Trainor, Kevin (2004). Buddhism: The Illustrated Guide. Oxford University Press. p. 34.
ISBN 9780195173987
.
- ↑
SN
4.25,
KN
Suttanip?ta 835 jm.
- ↑
N??amoli Bhikkhu (1992), The Life of the Buddha: According to the Pali Canon, Buddhist Publication Society
- ↑
"Proclamation of Good News by Brahma Sahampati"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2021
. Vaadatud 22. septembril 2021
.
- ↑
Robert E. Buswell Jr.; Donald S. Lopez Jr. (2013). The Princeton Dictionary of Buddhism. Princeton University Press. pp. 141?142.
ISBN 978-1-4008-4805-8
.
- ↑
Ariyapariyesana Sutta (MN 26)
- ↑
MN
22:37,
MN
63,
SN
22:86,
SN
56:31 jm.
- ↑
Rupert Gethin. Budismi alused. Tolkinud Lauri Liiders. Tartu Ulikooli kirjastus, 2021, lk 66.
ISBN 9789949035472
.
- ↑
T.W. Rhys Davids and William Stede, Pali-English Dictionary, lk. 1112.
- ↑
D?pankara, Kondanna, Mangala, Sumana, Revata, Sobhita, Anomadass?, Paduma, Narada, Padumuttara, Sumedha, Suj?ta, Piyadass?, Atthadass?, Dhammadass?, Siddhattha, Tissa, Phussa
- ↑
Nagendra, Kumar Singh (1997). "Buddha as depicted in the Pur??as". Encyclopaedia of Hinduism. 7. Anmol Publications. pp. 260?275.
ISBN 978-81-7488-168-7
.
- ↑
"Chaubis Avtar". www.info-sikh.com.
- ↑
Twitchett, Denis, ed. (1986), The Cambridge History of China, 1. The Ch'in and Han Empires, 221 BC ? AD 220, Cambridge University Press,
ISBN 978-0-521-24327-8
Gethin, Rupert. Budismi alused. Tolkinud Lauri Liiders. Tartu Ulikooli kirjastus, 2021.
ISBN 9789949035472
.
Skilton A., 2012, Budismi luhiajalugu, Koolibri, Tallinn.
|
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Buddha
|