Andres Ehin

Andres Ehin
Andres Ehin
	Andres Ehin kirjandusfestivalil HeadRead ; 29. mail 2011
Sundinud	13. marts 1940 ; Tallinn
Surnud	10. detsember 2011 (71-aastaselt)
Puhkepaik	Tallinna Metsakalmistu
Rahvus	eestlane
Haridus	Tartu Riiklik Ulikool
Elukutse	luuletaja, kirjanik, tolkija
?anr	surrealism
Tuntud teoseid	"Uks lagendikul" (1971) ; "Tumedusi ruubatan" (1988)
Tunnustus	Loend
Abikaasa	Ly Seppel (a 1975)
Lapsed	Kristiina Ehin, Eliisa Ehin

Andres Ehin ( 13. marts 1940 Tallinn ? 10. detsember 2011 ) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja tolkija.

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1958 . aastal lopetas ta Tallinna 21. Keskkooli ja 1964 . aastal Tartu Riikliku Ulikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal.

Tookohad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1964? 1965 saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajaloo opetaja solkuppide juures Ratta kulas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas
1965?1966 ajakirja Kusimused ja Vastused toimetaja
1966 ? 1969 ajalehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetaitja
1969? 1972 ajakirja Kultuur ja Elu osakonnajuhataja
1969?1972 ENE toimetaja
1974 ? 2011 vabakutseline kirjanik
2007 Tartu Ulikooli vabade kunstide professor

Poliitiline tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Andres Ehin oli aastail 1968 ? 1989 NLKP liige. 1990. aastal astus ta Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse . ^[2] Samal aastal oli Ehin Raplamaa Rahvarinde esimees. Ta kandideeris 1995 Eesti Roheliste ja Eesti Rojalistliku Partei ( valimisliidu Neljas Joud ) nimekirjas Riigikokku (kandidaat nr 1366), aga ei osutunud valituks. ^[3]

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti luuletajatest mojutasid Andres Ehinit enim Artur Alliksaar , Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski . Soprus viimasega avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude solkuppidega . Ehinit peetakse Ilmar Laabani korval teiseks eesti surrealistlikuks luuletajaks. Peale surrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism, ekspressionism , ima?inism ja vanaida luule.

Andres Ehin esines korduvalt rahvusvahelistel luulefestivalidel, sealhulgas Louna-Ameerikas . 24. oktoobril 2001 esines ta luulekavaga Tallinnas Kirjanike majas.

Andres Ehin tolkis proosat ja luulet inglise , vene, soome , prantsuse , saksa, hispaania, iiri, itaalia, rootsi, sloveeni ja solkupi keelest ning Ly Seppeli abiga ka turgi keelest , ungari keelest ja vanausbeki keelest ja Amiran Kaladze abiga gruusia keelest ja Knut Skujenieksi abiga lati keelest. Tema luuletolkemeetodiks on "hingemaastiku" edasiandmine.

Ehini luuletusi on tolgitud vene, lati , leedu , islandi , soome, rootsi , inglise, saksa, taani , galeegi , prantsuse, ungari , gruusia, hollandi, jaapani, makedoonia, norra, t?ehhi, shetlandi, slovaki, sloveeni, ukraina ja hispaania keelde .

Andres Ehini luuletusi on jaapani keelde tolkinud Ulemaailmse Haikuassotsiatsiooni president Natsuishi Ban'ya . Aastal 2008 andis ta Jaapanis valja Ehini haikukogumiku "Sitikas suudleb kuud. ^[4] The Chafer Kisses The Moon. Koganemushi ga tsukini kisu suru". Luuletuste teine tolkija on Jaapani uks hinnatuimaid modernistlikke luuletajaid Fujitomi Yasuo , kellega koostoos anti 2010. aastal Eestis valja kahe luuletaja vastastikku tolgitud vabavarsside kogu "Kuitund. The If Hour. Shiroi hi". ^[4]

Veljo Tormis , Aleksander Muller , Rein Rannap , Kaarel Kilvet , Jakob Juhkam ja Vaiko Eplik on kirjutanud Andres Ehini tekstidele laule.

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Luulekogud [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Hunditamm" ( 1968 )
"Uks lagendikul" ( 1971 )
"Luba linnukesel valjas jaurata" ( 1977 )
"Vaimusoormed" ( 1979 )
"Tumedusi ruubatan" ( 1988 )
"Taiskuukeskpaev" ( 1990 )
"Teadvus on ussinahk" ( 1995 )
"Paluteder ja mutrikorjaja" ( 2004 , sisaldab ka tolkeluulet)
"Udusulistaja. Luuletusi 2004?2007" ( 2008 )
"Sitikas suudleb kuud : haikukogu" ? "A Chafer Kisses The Moon : Haiku Collection" [Jim Kacian]. ? "?金?が月にキスする" [tlk Ban’ya Natsuishi] ( 2008 ) (Tekst eesti, inglise ja jaapani keeles)
"Kuitund = The If Hour" /autorid Andres Ehin ja Fujitomi Yasuo; tlk Ricard Dadell jt ( 2010 )
"Pilvest ja varesest : Luulet 2010?2011" ( 2012 )
"Kimbuke sinilolli" (2020)

Valikkogu [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Taiskuukeskpaev. Valitud luuletusi 1959?1988" (1990)
"Igavik vannitoas : Valikkogu" ( 2010 )

Koondkogu [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Alateadvus on alatasa purjus" ( 2000 )

Romaanid [ muuda | muuda lahteteksti ]

" Rummu Juri malestused" ( 1996 )
"Seljatas sada meest" ( 1998 )

Luhipalade kogumik [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Ajaviite peerud lahvad lausa lokendama" ( 1980 )

Naidendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Karske ohtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all, koos Enn Mikkeri ja Rein Siimuga, Loomingu Raamatukogu 1972, nr 27)
"Kalevipoja lood" (lavastatud Eesti Nukuteatris, 1988)
"Tagaaetav. Lugu Rummu Jurist" (etendatud Lelle moisapargis suvelavastusena 2000)
"Volquin Varbola all ehk saatuslik kihlvedu" (etendatud Varbola linnuses suvelavastusena, 2007)

Tolked [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juri Ole?a. "Kadedus" ( 1971 )
Arkadi ja Boriss Strugatski . " Tigu nolvakul " (1971)
Fjodor Dostojevski . " Ulestahendusi poranda alt " (koos Lembe Hiedeliga , 1971, 2. trukk 2004)
Roald Dahl. "Musi mopsti" ( 1975 )
Leonid Sobolev. "Kapitaalremont" (koos Peet Lepikuga 1976 )
Pu Songling. "Libarebased" 1977
Ivan Nikitin, Fjodor Tutt?ev, Afanassi Fet. "Ilmsi ja ulmsi" (koos Ly Seppeli ja Peeter Ilusaga; 1977 )
"Uheksateist ood" (koos Ly Seppeliga, 1979 , valitud lugusid araabia jutukogust "Tuhat uks ood")
Rahim Essenov, Anatoli ?ala?ov. "Turaani pisarad" (koos Ly Seppeliga 1979 )
"Unesnoiduja" ( 1981 , t?ukt?i muinasjuttude umberjutustused)
Heinrich Hoffmann. " Kolumats " ( 1982 )
" Tuhat uks ood " (koos Ly Seppeliga, I-II, 1984 ; uhekoiteline uusvaljaanne 2005 )
Yunus Emre. "Olen algus ja lopp" (koos Ly Seppeliga; 1986 )
Pu Songling. "Libarebased ja kooljad : hiina armu- ja hirmujutud" ( 1986 ; 2008 )
Wilhelm Busch. "Lugusid" ( 1987 )
Alistair Maclean. "Porguspisilane" ( 1994 )
Desmond Bagley. "Vaenlane" ( 1996 )
"Isahirve oo : XX sajandi turgi luulet" (koos Ly Seppeliga; 1997 )
"Kaarsild". Soome luulet 1920?1950 (koos Ly Seppeli ja teistega; 1997 )
Clarissa Pinkola Estes. "Naised, kes jooksevad huntidega : muute ja pajatusi urgnaise arhetuubist" (koos Ly Seppeliga 1997 ; 2010 )
James Oldham, Tony Key, Igor Yaro Starak. "Risk olla elus. Sissejuhatus gestaltteraapiasse" (1998)
Carol Shields . "Kivist paevaraamatud" ( 1999 )
P. Mustapaa . "Linnupuudja. Valik luuletusi" (koos Ly Seppeliga; 2000 )
Robert Bly. "Urgmees" (koos Kristiina Ehini ja Taavi Tatsiga ; 2001 )
Terri Morrison, Wayne A. Conaway, George A. Borden. "Maailma ari ja kultuuri kasiraamat" 1?3 ( 2002 )
Robert Bly. "Urgmees : Raamat meestest" (koos Kristiina Ehini ja Taavi Tatsiga; 2002 )
Kaksainus : maailma armastusluulet" (koos Ly Seppeliga; 2004 )
Eeva-Liisa Manner. "Huud tuulde : valik luuletusi" (koos Ly Seppeliga; 2007 )
Svetlana Aleksijevit?. "T?ernoboli palve" ( 2007 )
Tommy Hellsten. "Olla lapsevanem : Voimu vastutustundlikust kasutamisest" ( 2008 )
Par Hansson. "Valguseraasud" (koos T. Arnoveriga; 2010 )
"Lind tulemae kohal : valik XX sajandi teise poole turgi luulet" (koos Ly Seppeliga; 2010 )

Ekraniseeringud [ muuda | muuda lahteteksti ]

2007 . aasta mais valmis filmikassett "Must lagi", milles 7 eesti joonisfilmitegijat olid animeerinud uhe eesti kirjaniku luuletuse, igauks erineva luuletaja oma. Igauks valmistas sedasi kaheminutilise joonisfilmi. Priit Tender oli animeerinud Andres Ehini luuletuse "Taimne direktor", mida esitab autor.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1994 ? Loomingu aastaauhind
1996 ? Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (luulekogu "Teadvus on ussinahk")
1998 ? Ponkala Fondi preemia (soome luule valimiku "Kaarsild" tolge eesti keelde)
2001 ? Eesti Vabariigi kultuuripreemia (koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus")
2002 ? Valgetahe IV klassi teenetemark ^[5]
2003 ? Juhan Liivi luuleauhind ("***sugaval maa all elavad...")
2011 ? Salme Ekbaumi ja Minni Nurme koduluulepreemia (Loomingus (2001, nr 9, lk 1192) ilmunud koduluuletus "Onnis videvik")

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

2013 ? Kobarpingid Rapla keskraamatukogu ouealal ^[6]

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Andres Ehini vanemad olid Venemaal sundinud ning seal saksa luterlikus gumnaasiumis hariduse saanud eestlased , kes olid 1921 opteerunud Eestisse. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hasti kui eesti keelt . Kodus valitses kosmopoliitlik ohkkond. Isa Alfred Ehin oli maksuameti asedirektor ja ema Alice Ehin oli valisministeeriumi tolk. ^[7] Nad tundsid hasti vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehini ema ode oli Ida Kasper ( Ida Keerdo ), Paul Keerdo abikaasa.

Andres Ehini sugulane Kalev Ehin (USA-s vahel Charles Ehin) oli USA-s korge sojavaetegelane, kelle ulesandeks oli kontrollida, et USA presidendi tuumakohvri ja tuumarakettide valjalaskeplatsdarmi vahel oleks alati olemas elektrooniline side. Vietnami sojas oli Kalev Ehin USA ohuluure ulem, USA sojavaebaasi asejuhataja Taiwanil ja Iraani ?ahhi lendurite (nii havitus- kui ka luurelendurite) valjaoppe ulem. Hiljem oli ta management 'i professor Utah' ulikooli Westminster College'is.

Andres Ehin oli 3. oktoobrist 1975 abielus Ly Seppeliga . Neil on tutred Piret , Kristiina ja Eliisa . Esimesest abielust komiga on Ehinil poeg Ivar ja tutar Anne. Alates 1974. aastast elas ta Ly Seppeli isalt paritud majas Raplas.