Lahingule, milles Venemaa kaotas oma laevastiku, eelnes terve aasta tagasilooke Vene-Jaapani soja rinnetel. Formaalselt alustas Jaapan seda soda, kuid selle algus oli valtimatu, kuna nii Venemaa kui ka Jaapan jagasid mojusfaarid Koreas ja Mand?uurias . Jaapan viis labi armee umberrelvastust, loi laevastiku, voitis Hiina-Jaapani sojas ja surus hiinlastele Shimonoseki rahulepingu ( 1895 ), mille jargi pidi Hiina maksma valja suurt sundmaksu ning Jaapan sai endale Korea, Taiwani ja Liaodongi poolsaare territooriume. Hiljem pidi Jaapan Liaodongist loobuma Prantsusmaa ja Venemaa surve all. Jaapanlased tahtsid omada oma mojusfaari Hiinas: esiteks saada Koread, mis soltus Hiinast ning teiseks luua endale tugipunkte Pohja Hiinas. Ka Venemaa tahtis omada oma mojusfaari Pohja Hiinas. Shimonoseki rahulepingu, mis oli lopuks solmitud ning arvestas ka Euroopa suurriikide pakutud muudatustega, tuli valja, et Korea pidi Hiinast vabaks saama, kuid kuuluda Jaapani mojusfaari. Mand?uuria jai Vene Impeeriumi mojualasse. Selline olukord sobis Jaapanile, kuid mitte Vene Impeeriumile. ^[1]

1896 . aastal sai Venemaa Hiinalt loa Mand?uuriazt labiva raudtee ehitamiseks, 1898 . aastal vottis rendile Kwantungi poolsaart Port Arthuri linnaga ning sai ka loa sinna merevae baasi ehitamiseks. 1901 . aastal voeti vastu Ida-Aasia toostusettevotte pohikiri, mille kohaselt laienes selle tegevusala Koreasse ja Mand?uuriasse. Aastatel 1900?1901 okupeerisid Vene vaed Mand?uuriat. See tekitas Jaapani rahulolematust, kes pidas Koread ja Pohja-Hiinat oma huvisfaariks. 1903 . aastal asusid Vene sojavaelased metsaraie paikadesse elama. Jaapanlased saatsid protesti Venemaale ja saatsid selle koopiad teistele suurriikidele. Nad ei saanud protestile vastust. Jaapani esitatud protest vaadati ametlikult labi 22. jaanuaril 1904. Voimalikuks sojaliseks konfliktiks ei olnud Venemaa valmis, ning seega vottis vastu koik Jaapani pakkumised. Kuid telegramm vastusega saadi Tokyos alles 25. jaanuaril, kuid kaks paeva varem, 23. jaanuaril katkestas Jaapan diplomaatilised suhted Venemaaga. 24. jaanuaril kell 9 hommikul laks Jaapani laevastik Sasebo sadamast valja ja alustas runnakuid vene aurulaevade vastu. Nii algas Vene-Jaapani soda. ^[1]

Jaapani plaanides oli Vene sojavaegi uksuste kaupa voita: Jaapani sojavae tulek Koreasse ja Mand?uuriasse ning Vaikses ookeanis asuvate merevagede havitamine enne, kui tuleks abi Laanemerest . ^[2] 27. jaanuaril 1904 rundas Jaapani laevastik eskaadrit, mis seisis Port-Arthuri sadamas, ning kahjustas 3 laeva. Linn oli blokeeritud jaapanlaste vagedega nii merelt kui ka maismaalt, seega eskaader, mis oli sadamas, ei olnud enam toeline vagi. Koik soltus nuud taielikult valjastpoolt saadavast abist ja seda pidi andma Vaikse ookeani eskaader. ^[1]

Soja alguseks ei olnud Venemaal piisavalt voimu Vaiksel ookeanil ning esimese Vaikse ookeani eskaadri koosseis, mis oli ka jaotatud kahe suure sadama vahel (Port Arthuri ja Vladivostoki vahel), oli vaiksem kui Jaapani laevastiku oma. ^[2] Uue eskaadri tuumaks olid neli uut soomuslaeva: Aleksandr III, Knjaz Suvorov, Borodino ja Orjol. Kokku oli 8 soomuslaeva, 9 ristlejat , 9 havitajat , 5 relvastatud aurulaeve , mis olid luurajad, ja 8 abilaeva. Lipulaev oli soomuslaev Knjaz Suvorov. Ulemaks oli endine merevaestaabi ulem, kindraladjutant ja viitseadmiral Zinovi Ro?estvenski. ^[3]

Jaapanlased lopetasid oma laevastiku loomise 1902 aastaks ja 1903 aastaks olid labitud ka vajalikud oppused laevade koostooks, manooverdamiseks, tulistamiseks ja kommunikatsiooniks. ^[1] Soja alguseks oli Jaapanil ka rohkem laevu ning vene eskaader, mis oli Vaikses ookeanis, jai neile alla laevade arvus. Teise Vaikse ookeani eskaadri vastu oli peaaegu terve Jaapani uhendlaevastik: 10 soomuslaeva, 24 ristlejat ja 63 havitajat. Lipulaev oli soomuslaev Mikaza ja ulemjuhataja oli admiral T?g? Heihachir? . ^[2]

2. oktoobril 1904 valjus teine Vaikse ookeani eskaader Liibavi sadamast. Eskaadri ootas ees mitme tuhande miili pikkune teekond. Kaug-Itta liikusid laevad kahel viisil. Esimene ruhm mooda Aafrika laanerannikut mooda Hea Lootuse neeme ja pidi uhinema teise ruhmaga, mis liikus abi Vahemere ja Suessi kanali , Madagaskaril . Mitte koik laevad said kanali labi liikuda, selle parast pidi eskaader jagunema. Teel tehti mitu peatust soe, toidu ja laskemoona saamiseks. Pikemates peatustes viidi labi erinevaid harjutusi tulistamises ja manooverdamises. Madagaskaril ootas teade, mis muutis eskaadri esialgseid plaane. Saadud informatsiooni jargi?langes 20. detsembril 1904 Port Arthur, mille reidil uputati esimese Vaikse ookeani eskaadri jaanuid laevu. Selles olukorras jai Ro?estvenski eskaader Jaapani uhendatud laevastiku ees uksi. Sellest hetkest alates omandas "algul teatud alusega operatsiooni plaan" lopuks "koik margid ohtlikust seiklusest, mis on ette voetud sobimatute vahenditega". Esialgsed plaanid olid rikutud ja nuud pidi otsustama kuidas edasi kaituda. ^[3]

Ro?estvenski ei saanud avalahingus voidule loota ning sellega seoses jai ule kas kogu voimaliku kiirusega edasi liikuda voi tunnistada kaotust ja poorata tagasi. Selles olukorras ainuke, mida admiral vois teha, oli kiirendada edasiliikumist, lootes kui mitte edule, siis paastmisele. Peterburi kask kaskis aga Kronstadtist abivage oodata. ^[2] "Kaks korda tsaarilt Ro?estvenskile adresseeritud telegrammis oli margitud, et eskaadri eesmark ei ole liikuda Vladivostoki, vaid haarata Jaapani meri ehk voidelda Jaapani laevastiku pohijoududega ja neid luua." 3.03.1905 eskaader jattis Madagaskari saart ja suundus Prantsusmaa Indohiina randade juurde. ^[3]  

14. mail 1905 kohtusid vastased Tsushima vaina pohjapoolsetes "varavates". Kell 13.49 tegi soomuslaeva Knyaz Suvorov vasakpoolsest vooritornist sihtlasu ja lahing, mida hiljem kutsuti Tsushima lahinguks, algas. ^[4] Vene laevade runnaku esimese 15 minuti jooksul said Jaapani laevad kannatada, kuid mitte uppuda. Kui jaapanlased taastasid positsioonieelise ja voime taisjouga runnata, polnud Vene eskaadril enam voiduvoimalust. ^[5]

Lahingu kaigus kaotasid eskaadrid uksteist mitu korda silmist. Oo saabudes eemaldas Togo peaaegu koik oma laevad lahingust valja, jattes tegutsema peamiselt havitajad. Oosel lagunes Vene laevade rivi. Moned laevad uputati. ^[6] 15. mail 1905 olid allesjaanud laevad kas sunnitud alla andma, uputatud nende oma meeskonna poolt, jaapanlastega voetud voi havitatud. Vaid kolm laeva suutsid taita Ro?estvenski kasu minna Vladivostokki. ^[3]

Kui saadi teade Port Arturi langemisest ja oli vaja otsustada, mida peaks eskaader edasi tegema, jai ule loota Peterburis oleva ulemuse moistusele, kuid seal ei tahtnud keegi olukorda reaalselt naha. Juhtunu oiget hindamist takistasid "igavesed ja muutumatud" pohimotted, mis olid valja kujunenud purjelaevade aegadel ^[5] . Keegi ei julgenud anda korraldust eskaadri tagasikutsumiseks. ^[3]

Pohjuseks oli ka vaenlase alahindamine, tegelikust ohust selge ettekujutuse puudumine, liialdatud arvamus Vene vagede voitmatusest ja uleuldse soja varajase lopu ootus, mis loi saatuslike pettekujutluste ohkkonna. ^[2]

Teise Vaikse ookeani eskaadri koosseis ja ulesehitus oli ka uheks kaotuse pohjuseks. Eskaadri laevad olid erineva relvastusega, eri tuupi kaitsega ja manooverdusvoimega. Uute laevade omadused langesid ehitusdefektide tottu ning ulejaanud laevad olid vananenud konstruktsiooniga. ^[4] Enne Laanemerelt lahkumist ei liikunud eskaader taies koosseisus kordagi ja ainult eraldiseisvad laevasalgad tegid mitu uhisretke. Seetottu oli uhise manooverdamise praktika ebapiisav. Retke alguses loodud eskaadri organisatsioon muutus mitu korda ja sai lopliku vormi parast Indohiina rannikult lahkumist. See koik ei saanud jatta mojutamata laevameeskondade valjaopet ning ulemate ja meeskonna suhteid. Lipulaevade spetsialistide toos koordineerimine puudus ja igauks tootas omaette, saades juhiseid otse admiralilt. Seega ei olnud eskaadri operatsiooniteatrisse sisenemisel piisavat lahinguvaljaopet ja korralikku korraldust. Eskaadri isikkoosseis saabus suuremas osas laevadele suvel 1904 aastal. Ei ohvitseritel ega meeskonnal ei olnud piisavalt aega, et oma uusi laevu hasti tundma oppima. Laevadel oli palju neid, kes alles lopetasid merekooli, reservidest mehed ning moned neist, kes varem olid kaubalaevadel. Esimestel ei olnud piisavalt sojalist kogemust, teised noudsid teadmiste varskendamist ja uuendamist, kolmandatel ei olnud sojalist valjaopet. ^[3]

Vene laevastiku relvastus mangis suurt rolli. Vene murskudel oli suur soomustlabistatavus ainult luhikestel vahemaadel - mitte rohkem kui 15-20 kaabeltau , ja pikkadel vahemaadel oli neil vaikese massi tottu nork havitav moju. Erinevalt venelastest ei olnud Jaapani mursul soomustlabitatavus suurendatud. Jaapani insenerid on tuginenud lohkelaengu fugasstoimele. Jaapani mursud ei purunenud mitte ainult tahke objekti tabamisel, vaid ka veega kokkupuutumisest ning eraldasid musta suitsu, palju kilde ja tostsid ules tohutu veesamba. ^[3] Soomustamata pindu tabades tungis Vene mursk molemad pardad otse labi, ilma et oleks joudnud plahvatada. Saatusliku rolli mangis ka murskudes leiduvate lohkeainete erinev keemiline koostis. Vene murskudes kasutatud puroksuliini toime oli palju norgem kui pikriinhappel (shimoos) Jaapani omas. ^{[5] [3]} Vene 12-tolline mursk sisaldas 15 naela puroksuliini, Jaapani sama tuupi mursk 105 naela shimoosi. Vene murskude tekitatud kahju oli minimaalne. ^[3]

• Juri Kot?inev. "Ma ei tahtnud kurvastada keisrit". - Horisont 4/2017, lk 54