Joseph Roth (sunninimi Moses Joseph Roth ; 2. september 1894 Brodo , Austria-Ungari (tanapaeval Ukraina ) ? 27. mai 1939 Pariis ) oli juudi paritolu Austria kirjanik ja ajakirjanik.

Joseph Roth sundis Austria-Ungari Keisririigi koosseisu kuulunud Galiitsias vaeses juudi perekonnas. Hiljem olevat Roth vaidetavalt astunud katoliku usku. Isa lahkus varakult perekonna juurest. Kuid tanu joukate sugulaste abile oli Joseph Rothil voimalik omandada haridus. Gumnaasiumi lopetamise jarel oppis Roth Lembergi ( Lvivi ) ja Viini ulikoolis germanistikat ja filosoofiat. Parast ulikooli lopetamist astus ta 1916 . aastal vabatahtlikult Austria-Ungari armeesse ja voitles idarindel kuni soja lopuni.

Esimese maailmasoja jarel elas Roth monda aega Viinis ja asus seejarel elama Berliini , kus tegutses ajakirjanikuna. Ta tootas aastatel 1923 ? 1932 Frankfurter Zeitungi korrespondendina ja reisis palju ringi. Enamasti elas ta hotellides, oma korter oli tal ainult luhiajaliselt. 1922 . aastal Roth abiellus, kuid abielu kujunes onnetuks, kuna ta naine haigestus 1928 . aastal skisofreeniasse . ^[1]

Joseph Rothi esimesed jutustused ilmusid 1916. aastal. Esikromaan "Das Spinnennetz" ("Amblikuvork") ilmus 1923 . aastal ajalehes jarjejutuna. Rothi peateoseks peetakse romaani "Radetzkymarsch" ("Radetzky marss", 1932).

Natsionaalsotsialistide voimuletuleku jarel emigreerus Joseph Roth Prantsusmaale , kus elas Pariisis . Seal Rothi alkoholism suvenes ja ta suri haiglas kopsupoletikku .