Brechti isa oli usutunnistuselt katoliiklane, ema protestant. Isa oli paberivabriku direktor, seega siis selle kodanluse esindaja, kelle vastu ta kommunistina hiljem voitles.
Brecht alustas kirjutamist juba koolis, toimetades koolilehte ning tehes kaastood ka kohalikule ajalehele. 16-aastaselt kirjutas ta ka oma esimese naidendi.
18-aastaselt oleks ta peaaegu koolist valja visatud, sest ta pani kahtluse alla, kas ikka peaks soja ajal oma riigi eest rindele minema. Aasta hiljem algas
Esimene maailmasoda
ja ka Brecht kutsuti sojavakke. Rindele ta oma kehva tervisliku seisundi tottu siiski minema ei pidanud, vaid teenis kodumaad paberitood tehes.
Ta hakkas oppima
Muncheni Ulikoolis
arsti- ja loodusteadust ning kais seal kuulamas ka teatriloenguid. Samal ajal alustas Brecht ka oma esimese naidendi "Baal" kirjutamist.
Parast ulikooli asus ta teatrikriitikuna toole uhte Augsburgi paevalehte ja vottis osa
1918
. aasta
Novembrirevolutsioonist
.
Varsti kolis Brecht
Munchenisse
naitekirjanikuna leiba teenima. Aastal
1921
osales ta
Berliinis
Max Reinhardti
ja teiste valjapaistvate lavastajate proovides ning aastal
1922
joudis Munchenis esietenduseni tema naidend "Trummid oos", mille eest ta voitis ka prestii?se Kleisti-nimelise noore naitekirjaniku auhinna. Brechti varasem looming on tuntavalt mojutatud
ekspressionismist
.
Aastal
1924
siirdus Brecht Berliini Max Reinhardti teatri dramaturgiks ja alustas seal koos helilooja
Kurt Weilliga
tood "
Kolmekrossiooperiga
" ning kirja panema oma teatriteoreetilisi uuendusi. (Valiku tema teoreetilistest toodest leiab eesti keeles raamatust "Vaseost".)
Aastal
1933
algas Brechti elus uus etapp ? pagendus. Just sel aastal tulid Saksamaal voimule natsionaalsotsialistid ning Brecht oli
Hitleri
mustas nimekirjas number viis. Selle pohjuseks oli suuresti tema poeem "Legend surnud sodurist", mis on eesti keeles ilmunud tema luulevalimikus "Dialektika ulistus" (1963, tolkija
August Sang
). Brechtilt voeti Saksa kodakondsus ja ta kolis
Taani
, kus ta muuhulgas kirjutas naidendid "Hea inimene Sezuanist", "Ema Courage ja tema lapsed" ning "Galilei elu". 1940. aastal tungisid Saksa vaed ka Taani ning Bertolt Brecht oli sunnitud pogenema
Soome
(soprus Hella Wuolijoega ning "Harra Puntila ja tema sulane Matti"), kust jargmisel aastal soitis labi Venemaa
Los Angelesse
. Eksiilis kohtus ta mitmete saksa pogenikega, kelle seas olid ka
Thomas Mann
ja
Lion Feuchtwanger
; samuti tutvus ta
Charlie Chapliniga
, kelle kohta ta on oelnud: "Maailmas on kaks suureparast lavastajat, Chaplin on see teine." Eksiilis oli tal raskusi too leidmisega, kuid kirjutamist ta siiski jatkas. Sellesse perioodi kuuluvad naidendid "?vejk Teises maailmasojas" ja Ameerika versioon "Galilei elust".
1947
. aastal tuli Brecht tagasi Euroopasse,
Viini
ning aasta hiljem asutas Ida-Berliinis oma teatri ? Berliner Ensemble, millele kuulus kommunistliku korra jaagitu toetus. 1950. aastal anti talle
Austria
kodakondsus. Oma teatri saamisega oli taitunud ka Bertolt Brechti suurimaid unistusi ja nuud sai ta hakata ka praktikas ellu viima oma nagemust teatrist, mida me tanapaeval tunneme eepilise teatri nime all. Tema teatri peamisi eesmarke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on pariselt. Selleks kasutas ta vooritusefekti, mis valjendus selges loo lineaarsuse jargimises ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates markustes ? kas loosungite voi vahelaulude ehk songide naol.
1951
. aastal sai Bertolt Brecht riikliku preemia, aastal
1954
rahvusvaheline Lenini rahupreemia
. Ta suri 1956. aastal sudamerabandusse. Testamendis kaskis ta end matta metallist kirstu, et ussid tema keha ei ruvetaks.