Vestfaali rahu

Kolmekumneaastane soda
Toimumisaeg	1618?1648
Toimumiskoht	Euroopa
Tulemus	Vestfaali rahu
Osalised
Hollandi Vabariik ; Rootsi kuningriik ; ?echy (Boomimaa) ; Taani -Norra (1625?1629) ; Prantsusmaa kuningriik ; Saksimaa kuurvurstiriik ; Reini pfaltskrahvkond ; Braunschweig-Luneburgi hertsogkond ; Inglismaa kuningriik ; Brandenburg ja Preisimaa ; Transilvaania ; ; Osmanite riik	Saksa-Rooma riik ; Kuninglik Ungari ; ; Hispaania ; Taani Taani-Norra (1643?1645) ;
Vaejuhid voi liidrid
Nassau Maurits ; Piet Pieterszoon Hein ; Frederik Hendrik ; Maarten Tromp ; Alexander Leslie ; Gustav II Adolf † ; Axel Oxenstierna ; Johan Baner ; Gustaf Horn ; Lennart Torstenson ; Carl Gustaf Wrangel ; Karl X Gustav ; Friedrich V ; Jindrich Matyas Thurn ; Christian I ; Christian IV ; Louis XIII ; Kardinal Richelieu ; Louis II Bourbon ; Henri de la Tour d'Auvergne ; Bernard ; Johann Georg I ; George Villiers ; Gabor Bethlen ;	Johann t’Serclaes von Tilly † ; Albrecht von Wallenstein ; Ferdinand II ; Ferdinand III ; Franz von Mercy † ; Johann von Werth ; Gottfried Heinrich zu Pappenheim ; Maximilian I ; Felipe IV ; Gaspar de Guzman ; Gonzalo Fernandez de Cordoba ; Ambrosio Espinola ; Ferdinand Habsburg ; Diego Felipez de Guzman ;
Joudude suurus
Kokku: 495 000	Kokku: 450 000

Vestfaali rahu , ka Munsteri ja Osnabrucki rahulepingud , tahendab lepinguid , mis lopetasid kolmekumneaastase soja .

Rahulepingule kirjutati alla 30. jaanuaril 1648 . 24. oktoobril 1648 allkirjastati keiser Ferdinand III , Saksa printside, Prantsusmaa kuninga ja Rootsi vaheline leping.

1659 . aastal alla kirjutatud Pureneede lepingut peetakse samuti monikord osaks Vestfaali rahust.

Vestfaali rahu on uks voimalikke uusaja alguspunkte Laane-Euroopas ning territooriumil pohineva riigikontseptsiooni algus. Saksamaa edasise arengu jaoks tahistas Vestfaali rahu olulist ajaloolist poordepunkti.

Rahulepingu jargi saavutasid iseseisvuse ?veits ja Holland , kui Munsteri rahuga Hispaania lopuks tunnustas Hollandi iseseisvust.

4. septembril 1648 solmiti Munsteris ka eelrahuleping, Prantsusmaa ja Ferdinand III vahel, mille kohaselt keiser loovutas 1,2 miljoni taalri sularaha eest prantslastele Elsassi .

Saksamaa vurstiriigid kindlustasid oma autonoomia, Rootsi saavutas territoriaalse laienemise ( Rootsi Pommeri , Rootsi Wismar ) ja majandusliku kompensatsiooni, Brandenburgi kuurvurst ja Baieri kuurvurst said juurde territooriume ning Prantsusmaa kuningriik omandas enamiku Alsace - Lorraine piirkonnast.

Roomakatoliku kiriku mojupiirkondade taaslaienemine protestantliku usutunnistusega piirkondadele Euroopas loppes.