ClCH
2
CH
2
SCH
2
CH
2
Cl
Ipriit
ehk
sinepigaas
ehk
2,2'-diklorodietuulsulfiid
on soobiv aine, mida saab kasutada
keemiarelvana
.
Ipriit on nimetuse saanud
Belgia
linna
Ieperi
jargi, mille lahistel Saksa vaed seda gaasi
12. juulil
1917
esimest korda sojategevuses kasutasid.
- Olek:
vedelik
- Lohn:
sinepi
voi
kuuslaugu
- Varv: tume
- Lahustuvus: lahustub hasti orgaanilistes ainetes, aga halvasti vees.
- Ipriit satub organismi hingamisteede, naha ja seedeelundite kaudu;
- tekitab nahal ville, mis parast muutuvad raskesti paranevateks haavanditeks;
- avaldub 4?12 tunni parast.
- Kaitseriietus ja
gaasimask
;
- nahka puhastada individuaalse keemiakaitsepaketi abil. Kui tootlus on tehtud 4 minuti jooksul parast kokkupuudet, siis murgistust ei jargne;
- silmi, suud ja kurku on soovitatav loputada 2% soogisooda lahusega;
- hingamiselundite kahjustuse korral vajalik spetsiaalse valdkonna arstiabi.
Esimeses maailmasojas kasutasid gaasirelvi mitme riigi armeed, sealhulgas Vene Keisririigi omad. Seetottu jai ka Eestisse ipriiti sisaldavaid murske. Monel maaral kasutasid neid
Vabadussojas
nii Eesti kui ka kommunistide pool, kuid surmajuhtumeid pole teada. 1937. aasta augustis leidsid aga
Viimsis
Miiduranna
kulas karjapoisid kuivaks jaanud kaevust mursu, mille kasitsi lohkasid. Selle tagajarjel sai kolm poissi surma ja neljas raskelt viga. Oletatavasti oli mursk maha jaanud Viimsi merekindluse 7. patareist.
[1]
- Neli karjast Viimsis plahvatuse ohvriks.
Uus Eesti
, 6. august 1937, nr 210, lk 3.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Ipriit
|
