Kaks filtriga sigaretti
Delphine Arnould de Cool-Fortin
, "Monus sigaret" (1880)
Sigaret
(konekeeles ka "
plaru
") (
prantsuse
laensona
cigare
+
ette
, mis tahendab "vaikest sigarit") on
suitsetatav
tubakatoode
, mis koosneb ohukesse paberisse rullitud peeneks loigatud
tubakast
. Tavaliselt on sigarettidel ka
filter
.
Toostuslikult toodetud sigaret on keskmiselt 84 millimeetrit pikk ja labimooduga 7?8 millimeetrit.
Maisipaberi
sisse rullitud tubakat suitsetasid
Kesk-Ameerika
indiaanlased ?
maiad
ja
asteegid
. Hispaanlased toid selle Euroopasse
16. sajandi
keskpaigas. Parast seda, kui Inglismaal
1586
. aastal hakati tubakat suitsetama, levis see komme ule kogu Euroopa. Varem tommati
tubakat ninna
.
Sigarette hakati valmistama
sigarivabrikutes
Prantsusmaal
ja
Louna-Hispaanias
tubakajaakidest 1850. aastal.
Keskmise sigareti suitsus on ule 12 000 keemilise uhendi, seal hulgas:
| Uhendaine
|
Kogus
|
| Susihappegaas
|
45?65 mg
|
| Vingugaas
|
10?23 mg
|
| Lammastikoksiidid
|
0,1?0,6 mg
|
| Butadieen
|
0,025?0,04 mg
|
| Benseen
|
0,012?0,05 mg
|
| Formaldehuud
|
0,02?0,1 mg
|
| Atseetaldehuud
|
0,4?1,4 mg
|
| Metanool
|
0,08?0,18 mg
|
| Sinihape
|
1,3 mg
|
| Nikotiin
|
0,8?3 mg
|
| Polutsuklilised aromaatsed susivesinikud
|
0,0001?0,00025 mg
|
| Aromaatilised
amiinid
|
0,00025 mg
|
2002. aasta seisuga toodetakse iga aasta 5,5
triljonit
sigaretti. Kokku arvatakse suitsetajaid olevat 1,1 miljardit inimest, mis on rohkem kui uks kuuendik kogu Maa elanikkonnast.
Suitsetamine meeste ja naiste seas (2000)
|
|
Protsentides (%)
|
| Piirkond
|
mehed
|
naised
|
| Aafrika
|
29
|
4
|
| USA
|
35
|
22
|
| Idapoolne Vahemere osa
|
35
|
4
|
| Euroopa
|
46
|
26
|
| Kagu-Aasia
|
44
|
4
|
| Laanepoolne Vaikse ookeani osa
|
60
|
8
|
Allikas:
Maailma Terviseorganisatsiooni
hinnang 2000. aastal
Pikemalt artiklis
Sigaretimarkide loend
