Randraamatukogu ^[1] ehk mobiilne raamatukogu (inglise travelling library , mobile library , bookmobile ; eesti keeles ebatapselt ka: raamatukogubuss , raamatubuss ^{[ viide? ]} ) on sisuliselt erivarustusega soiduk lugejate teenindamiseks piirkondades, kus raamatukogu puudub voi on kasutajatel sellele ligipaas mingil pohjusel raskendatud (nt aarealade, hooldekodude vms elanikud). Peale teavikute laenutamise saab mones randraamatukogus kasutada ka Wi-Fi-t , vahel korraldatakse seal isegi vaiksemaid uritusi.

Ehitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Randraamatukoguna voib kasutada mitmesuguseid mootorsoidukeid, aga ka veoloomi. Koige sagedamini on raamatukoguks umber ehitatud buss voi paikneb spetsiaalne uksus veoauto kerel. Harvem on kasutusel paadid, laevad, trammid vms. Loomi kasutatakse transpordivahendina peamiselt arengumaades, eelkoige kaameleid voi eesleid .

Moned naited:

• Keenia valitsuse toel ja heategijate osalusel rahastatakse kaameliraamatukogu Garissas ja Wajiris Somaalia piiri lahedal. ^[2]
• Zimbabwes kasutatakse eesleid nii raamatute vedamiseks kui ka internetile ja multimeediale juurdepaasu pakkumiseks. ^[3]
• Colombia opetaja Luis Soriano ning tema kaks eeslit, Alfa ja Beto, viivad kaugete kulade lastele kaks korda nadalas raamatuid. ^[4]
• Elevandiraamatukogud pakuvad raamatuid ja IT-teenuseid Tai kaugetes kulades, kus pole raamatukogusid.
• Aastatel 1936?1943 randasid "ratsaraamatukoguhoidjad" Kentucky ja Apalat?i umbruse kaugetesse abajatesse ning maenolvadele, viies raamatuid neile, kes ei saanud ise raamatukogu kulastada. ^[5]
• Aastatel 1927?1970 tegutses Munchenis raamatutramm, mida kulastajad voivad naha Saksamaal Hannoveri trammimuuseumis ^[6] .
• Raamatulaev Epos teenindab paljusid vaikseid omavalitsusi Laane-Norras. ^[7]

Soiduplaaniga maaratakse kindlaks raamatubussi peatused ja konkreetsed nadalapaevad ning kellaajad, millal raamatukoguteenus on kattesaadav. Sageli on voimalik meeleparast kirjandust raamatukogu pohikogust ette tellida.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimene randraamatukogu alustas Suurbritannias 19. sajandi teisel poolel. Ajaleht The British Workman teatas 1857 . aastal "kondivast" raamatukogust, mis tegutses Cumbria krahvkonnas. Viktoriaanlik kaupmees ja filantroop George Moore algatas selle projekti, et "levitada maaelanike hulgas head kirjandust".

19. sajandi lopul hakati randraamatukoguteenust osutama ka Ameerika Uhendriikides.

Kahe maailmasoja vahel voeti mitmel pool maailmas jarjest uusi raamatubusse kasutusele, parast II maailmasoda algas randraamatukogude kiire areng. Mobiilsed raamatukogud saavutasid populaarsuse tipu 20. sajandi keskpaigas.

Saksamaal kaitas esimest regulaarset raamatubussi Wormsi linnaraamatukogu aastatel 1925?1928.

Soomes alustas randraamatukogu soitmist vahetult enne I maailmasoda Vantaa piirkonnas. ^[8]

Venemaal alustas esimene raamatubuss ringsoite 2003. aastal Volgogradis. ^[9]

Eestis alustas esimene raamatukogubuss Katarina Jee soite Tallinna Keskraamatukogu randraamatukoguna 2008 . aastal. ^[10]

Soome raamatuautopaevad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 1992 . aastast korraldatakse Soomes iga kahe aasta tagant eri paigas raamatuautopaevi.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]