See artikkel raagib 1917?1919 tegutsenud Eestimaa Kubermangu omavalitsusorganist. maakondades asutatud maanoukogu kohta kohta vaata artiklit maakonna maanoukogu . Pohja-Eestis tegutsenud haldus- ja kohtuorgani kohta vaata artiklit Maanoukogu (haldus- ja kohtuorgan) .

Artiklis ei ole piisavalt viiteid . (Oktoober 2019) Palun aita vaiteid kontrollida ja viiteid lisada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Eestimaa Kubermangu Maanoukogu ^[1] ehk Eesti (Ajutine) Maanoukogu , veebruarist 1918 ametliku nimega Eesti Maapaev ehk lihtsalt Maapaev oli algselt 1917. aastal autonoomses Eestimaa kubermangus demokraatlikult valitud rahvaesindus ja omavalitsusorgan . Alates iseseisva Eesti Vabariigi loomisest 1918. aastal kuni Eesti Asutava Kogu kokkutulekuni aprillis 1919 tegutses Maapaev iseseisva Eesti riigi esimese rahvaesindusena.

Autonoomse Kubermangu Maanoukogu loomine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 5. martsist 1917 kuni sama aasta oktoobrini oli Venemaa Ajutise valitsuse poolt ametisse nimetatud komissar Eestimaa kubermangus Jaan Poska .

12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eestile suhtelise autonoomia andnud otsuse " Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta ", mille alusel liideti Eestimaa kubermanguga ka senise Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga pohjaosa ( Tartumaa , Vorumaa , Viljandimaa , Parnumaa ja Saaremaa ) ning loodi kubermangu komissari (siis Jaan Poska) juurde nouandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanoukogu.

Kubermangu Maanoukogu oli esimene ule-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest -valdadest. Maanoukogu valimised olid uldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti linnavolikogudes , maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Alustuseks valisid 23. mail koik vallad oma esindajad (valijamehed), kes astusid 24.?25. juunil kokku maakondlikeks valimiskogudeks ning valisid endi seast saadikud nii kubermangu maanoukogusse kui ka kohalikku, maakondlikku maanoukogusse . Iga 20 000 elaniku kohta oli uks mandaat. Maanoukogu avakoosoleku ajaks oli selle liikmeks valitud 42 rahvaesindajat, oktoobris 1917 kasvas nende koguarv 62ni. Maanoukogu koosnes 62 liikmest. 7.?8. juulil (24.?25. juuni vkj) valiti maakondade valijatekogude koosolekul valijamehed Maanoukogu ? uks liige 20 000 elaniku kohta.

7. juunil 1917 valiti maakondades ja Paide linnas maa- ja linnanoukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanoukogu tuli kokku 14. juulil 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tooerakonna ruhmaks.

Kubermangu Maanoukogu tegevus (1917) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maanoukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta 14. juulil ( 1. juulil vkj ) Toompea lossi Valges saalis . Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt usna vordseks blokiks ? demokraatlikuks ja sotsialistlikuks ? kuid oktoobri alguseks kujunesid valja erakondlikud fraktsioonid. Maanoukogusse kuulus 13 maaliitlast , 11 radikaalsotsialisti , 9 vahemlast , 8 esseeri , 7 demokraati , 5 enamlast , 4 radikaaldemokraati , 1 baltisakslane , 1 eestirootslane ning 3 parteitut.

Augustis?septembris 1917. aastal saatsid uued valitud Eesti linnade linnavolikogud oma esindajad Eesti Maanoukokku, kus saadikute arv tousis 62-le.

Maanoukogu ulesanded olid:

• Eestimaa kubermangu omavalitsusasjade ja majanduse juhtimine,
• uldine administratiivne juhtimine,
• maksvate seaduste pohjal maamaksude maaramine ja jaotamine
• muude kohalike ajutiste maksude maaramine,
• Maakassa ja ruutelkonna varade valitsemine,
• kubermangu administratiivse juhtimise omavalitsuste tegevuse esialgsete maaruste valjatootamine.

Kui Maanoukogu tuli esimest korda kokku 14. juulil 1917, valiti selle esimeseks ajutisks esimeheks Artur Vallner (hiljem olid Eesti Maapaeva esimehed Otto Strandman , Ado Birk ja Kaarel Parts ). Maanoukogu valis oma istungjarkude vahel tegutsevaks taidesaatvaks organiks Maapaeva Vanemate noukogu, mille eesotsas oli aastatel 1917?1918 Konstantin Pats .

Kubermangu Ajutise Maanoukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus , mis koosnes komisjonidest: Uleuldis-administratiivne osakond ( Nikolai Kostner ), Tooosakond ( Villem Maasik ); Haridusosakond ( Peeter Pold ); Pollutooosakond ( Jaan Raamot ); Tervishoiuosakond ( Konstantin Konik ); Tehnikaosakond ( Ferdinand Petersen ) jt.

Poliitiline voimuvoitlus Eestis (1917) [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kaksikvoim Eestis 1917. aastal

Ajajarku 1917. aasta martsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvoimuks, mil kumbki osapool, ei iseseisva Eesti rahvusriigi soovijad ega Vene (noukogude) valitsuse pooldajad omanud otsustavat ulekaalu, et kindlustada oma ainuvoimu. Eestis oli kaks poliitilist peavoolu: Eesti autonoomiat ja seejarel iseseisvust toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnad ja Eesti sotsialistid ning Venemaa SDTP bol?evikkude loodava uhise sotsialistliku riigi pooldajad eesti kommunistid . Algetapil toetasid Noukogude Venemaa suunitlusega poliitikat ka vasakesseerid .

Rahvuslikud poliitilised erakonnad, kus eestvedajateks olid Poska , Pats , Piip , Strandman , Martna , Rei jt jagunesid omavahel mitmesse voolu voi erakonda. Lisaks sellele oli Tartu voi Louna-Eesti ruhm Tonissoniga eesotsas. Eesti iseseisvuse eest voideldes ja valispoliitilises tegevuses tootasid aga koik rahvuslikud poliitilised erakonnad koos.

Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse ruhma, molemal olid oma haalekandjad. Uhe ruhma juhtivad tegelased olid Kingissepp , Anvelt , Poogelmann , Otto Rastas , Valter Klein , Karl Rimm ja Rudolf Vakman . Teise ruhma kuulusid Jakob Palvadre , Voldemar Voolmann ja Peterson .

15. juulil (2. juuli vkj) 1917 toimus Tallinnas Estonia teatrisaalis " Tallinna Eesti Liidu " ja " Eesti Keskliidu " korraldatud ^{[ viide? ]} " Eestimaa kubermangu rahvakongress ", ^[2] millel osalesid maaelanikkonda esindavad Maanoukogu valijamehed ning linnavolikogude, uhiskondlike organisatsioonidening tooliste ja soldatite noukogude esindajad. Uldpoliitilistes kusimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused ning vasakpoolsema ja revolutsioonilisema meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole (sh sotsialistid- enamlased , sotsialistid-vahemlased, esseerid sotsialistid-revolutsionaarid , radikaal-sotsialistid ja tooerakondlased ) lahkusid saalist. Kohalejaanud valjendasid soovi kindlustada oiguskorda ja vastustada voimu taotlevaid tooliste ja soldatite noukogusid .

16.?17. juulil (3.?4. juulil vkj) toimus Tallinnas Estonia kontserdisaalis "Eesti rahvuskongressi" kogunemine. Kongressil voeti vastu otsus ?Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti rahvastele enesemaaramisoigust , Venemaal demokraatliku foderatiivse vabariigi loomist. Rahvuskongressi juhatusse kuulusid: Villem Tomingas , Juhan Kukk , Ado Birk , Peeter Pold , Konstantin Pats (esimees), Juri Vilms , Mihkel Juhkam , Julius Seljamaa , Theodor Kaarik , Juhan Kalm , Julius Tarmisto (Grunberg) , Adam Randalu (Bachmann) .

Juunis 1917 otsustas Venemaa Ajutine Valitsus viia labi Ulevenemaalise Asutava Kogu valimised sama aasta 17. septembril ja kutsuda valitud saadikud kokku 30. septembril 1917. Valimisnimekirjade koostamise kohustus pandi kohalikele omavalitsustele, milleks autonoomses Eestimaa kubermangus oli Maanoukogu (Maapaev).

17. septembri 1917 valimistel valiti Ulevenemaalise Asutava Kogu liikmeteks Eestimaa kubermangust Jaan Anvelt ? VSDTP ja "maata- ning vaiketalupoegade Keskkomitee", Rudolf Vakmann ? VSDTP ja "maata- ning vaiketalupoegade Taitevkomitee", Juri Vilms ? Eesti Tooerakond , Hans Poogelmann ? VSDTP ja "maata- ning vaiketalupoegade Taitevkomitee", Jaan Poska ? Eesti Demokraatlik Blokk, Ivan Rabt?inski ? VSDTP ja "maata- ning vaiketalupoegade Taitevkomitee", Julius Seljamaa ? Eesti Tooerakond ja Jaan Tonisson ? Eesti Demokraatlik Erakond .

23.-26. oktoober 1917 toimus Petrogradis Oktoobrirevolutsioon ning voimu haaranud enamlaste ja esseeride valitsus kuulutas end riigipoorde tulemusena Venemaa korgemaks voimuks. 5. november (23. okt.) votsid Eestimaa Soja-Revolutsioonikomitee poolt juhitud salgad Petrogradi riigipoorde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli Eestimaa Noukogude Kongress . Tallinnas ja Eesti suuremates linnades tekkis moneks ajaks "kaksikvoim", mida jagasid Venemaa eelmise, Ajutise valitsuse voimu ajal valitud Kubermangu Maanoukogu (Eesti Maapaev) uhelt poolt ning uut Noukogude Venemaa valitsust toetav Eestimaa Noukogude Taitevkomitee koos Eestimaa Soja-Revolutsioonikomiteega teiselt poolt. 9. novembril (27. oktoobril vkj) vottis Soja-Revolutsioonikomitee esimehe asetaitja Viktor Kingissepp Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise ule.

Maapaev kuulutab end korgeimaks voimuks Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

28.novembril (15. nov. vkj ) 1917 otsusega kuulutas Maanoukogu (Maapaev) ennast korgeimaks voimuks Eestis ^[3] kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvotmise jarel ajasid enamlased Maanoukogu laiali, kuid Maapaeva Vanemate noukogu ja Maavalitsus jatkasid tegevust poranda all.

Eestimaa Noukogude Taitevkomitee kuulutas Eesti Asutava Kogu valimised valja 25. (12. vkj) novembril 1917 koos senise Eesti rahvaesinduskogu Ajutise Maanoukogu laialisaatmise otsusega. Kandidaatide esitamise lopptahtajaks maarati 4. jaanuar (22. detsember vkj) ning valimiste labiviimise kuupaevadeks 3. ja 4. veebruar (21. ja 22. jaanuar vkj) 1918, mil uldise, otsese ja salajase haaletuse teel pidavat valitama Eesti kodanike poolt 100-liikmeline esinduskogu.

Enamikus valimisjaoskondades viidi valimised labi ettenahtud ajal 3. ja 4. veebruaril (21. ja 22. jaanuaril vkj), ent valimiseelsete ettevalmistustega mitte valmis joudnud kohtades lukati see edasi 9. ja 10. veebruarile (27. ja 28. jaanuarile vkj). Noukogude voimu vastase relvastatud valjaastumise vandenou avastamisele viidates kehtestas Eestimaa Noukogude Taitevkomitee aga ool vastu 10. veebruari (28. jaanuari vkj) linnades sojaseisukorra ja katkestas ka valimised, mistottu jaid need taielikult ara Tartus, Narvas, mitmes vaiksemas kohas ja enamikus sojavaeosades ning Asutava Kogu moodustamine peatati.

Eesti iseseisvuse valjakuulutamine (1918) [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklites Eesti iseseisvuse manifest  ja Saksa okupatsioon Eestis (1917?1918)

Parast Noukogude Venemaa ja Keskriikide vahel Bresti rahulepingu labiraakimiste esimese vooru loppemist alustas Saksa keisririigi sojavagi veebruaris 1918 sojategevust Petrogradi suunal labi Lati ja Eesti.

19. veebruaril 1918 valis Maapaeva Vanemate Noukogu kolmeliikmelise Eesti Paastekomitee , millele anti kogu riiklik voim Eestis. Paastekomitee liikmed olid Konstantin Konik , Konstantin Pats ja Juri Vilms ). Samal paeval vottis Maapaeva Vanemate noukogu vastu otsuse avaldada Eesti iseseisvuse manifest .

24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapaeva Vanemate Noukogu Tallinnas Manifesti Koigile Eestimaa Rahvastele , millega kuulutati valja iseseisev Eesti Vabariik . Samal paeval nimetas Paastekomitee ametisse esimese, 13-liikmelise Eesti Valitsuse eesotsas Konstantin Patsiga, valisministri kohuseid taitis Jaan Poska.

Ajavahemikul 3. ? 29. mai tunnustasid Inglismaa , Prantsusmaa ja Itaalia Eesti Maapaeva poolt moodustatud valitsust de facto iseseisva valitsusena Eestis .

19. novembril 1918 vottis Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse peavolinikult August Winnigult Eesti valitsemise ametlikult ule.

20. novembril 1918 alanud Maapaeva istungjargul moodustati jargmised fraktsioonid ? Eesti Maarahva Liidu , Eesti Demokraatliku Erakonna , Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna , Eesti Tooerakonna , Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tooliste Partei ning Eesti Sotsialistide-Revolutsionaaride Partei fraktsioon.

5. ? 7. aprillil 1919 toimusid Eesti Asutava Kogu valimised ning Eesti Maapaev lopetas oma tegevuse seoses Asutava Kogu kokkutulemisega 23. aprillil 1919 .

Eesti Maapaeva koosolekute protokollid avaldati trukis 1935. aastal ja need olid kattesaadavad teaduslike raamatukogude uldfondides ka noukogude ajal.

Juhatus ja liikmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juhatus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liikmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eesti iseseisvuspaev
• Riigikogu

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanoukogu

• Eesti Ajutine Maanoukogu (1917 - 1919) , The National Archives of Estonia
• Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanoukogu liikmed piltidega