See artikkel raagib 1917?1919 tegutsenud Eestimaa Kubermangu omavalitsusorganist. maakondades asutatud maanoukogu kohta kohta vaata artiklit
maakonna maanoukogu
. Pohja-Eestis tegutsenud haldus- ja kohtuorgani kohta vaata artiklit
Maanoukogu (haldus- ja kohtuorgan)
.
Eestimaa Kubermangu Maanoukogu
[1]
ehk
Eesti (Ajutine) Maanoukogu
, veebruarist 1918 ametliku nimega
Eesti Maapaev
ehk lihtsalt
Maapaev
oli algselt 1917. aastal
autonoomses Eestimaa kubermangus
demokraatlikult valitud
rahvaesindus
ja
omavalitsusorgan
. Alates iseseisva
Eesti Vabariigi
loomisest 1918. aastal kuni
Eesti Asutava Kogu
kokkutulekuni aprillis 1919 tegutses Maapaev iseseisva Eesti riigi esimese rahvaesindusena.
Autonoomse Kubermangu Maanoukogu loomine
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Alates
5. martsist
1917
kuni sama aasta oktoobrini oli
Venemaa Ajutise valitsuse
poolt ametisse nimetatud komissar
Eestimaa kubermangus
Jaan Poska
.
12. aprillil
1917
kinnitas
Venemaa Ajutine valitsus
Eestile suhtelise
autonoomia
andnud otsuse "
Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta
", mille alusel liideti Eestimaa kubermanguga ka senise
Liivimaa kubermangu
eestikeelse elanikkonnaga pohjaosa (
Tartumaa
,
Vorumaa
,
Viljandimaa
,
Parnumaa
ja
Saaremaa
) ning loodi kubermangu komissari (siis Jaan Poska) juurde nouandva organina Eestimaa Kubermangu
Ajutine
Maanoukogu.
Kubermangu Maanoukogu oli esimene ule-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad
linnadest
ja
maakondadest
-valdadest. Maanoukogu valimised olid uldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti
linnavolikogudes
, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Alustuseks valisid 23. mail koik vallad oma esindajad (valijamehed), kes astusid 24.?25. juunil kokku maakondlikeks valimiskogudeks ning valisid endi seast saadikud nii kubermangu maanoukogusse kui ka kohalikku, maakondlikku
maanoukogusse
. Iga 20 000 elaniku kohta oli uks mandaat. Maanoukogu avakoosoleku ajaks oli selle liikmeks valitud 42 rahvaesindajat, oktoobris 1917 kasvas nende koguarv 62ni. Maanoukogu koosnes 62 liikmest. 7.?8. juulil (24.?25. juuni vkj) valiti
maakondade
valijatekogude koosolekul valijamehed Maanoukogu ? uks liige 20 000 elaniku kohta.
7. juunil 1917 valiti maakondades ja Paide linnas maa- ja linnanoukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanoukogu tuli kokku
14. juulil
1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja
tooerakonna
ruhmaks.
Maanoukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta
14. juulil
(
1. juulil
vkj
)
Toompea lossi Valges saalis
. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt usna vordseks blokiks ? demokraatlikuks ja sotsialistlikuks ? kuid oktoobri alguseks kujunesid valja
erakondlikud
fraktsioonid. Maanoukogusse kuulus 13
maaliitlast
, 11
radikaalsotsialisti
, 9
vahemlast
, 8
esseeri
, 7
demokraati
, 5
enamlast
, 4
radikaaldemokraati
, 1
baltisakslane
, 1
eestirootslane
ning 3 parteitut.
Augustis?septembris 1917. aastal saatsid uued valitud Eesti linnade
linnavolikogud
oma esindajad Eesti Maanoukokku, kus saadikute arv tousis 62-le.
Maanoukogu ulesanded olid:
- Eestimaa kubermangu omavalitsusasjade ja majanduse juhtimine,
- uldine administratiivne juhtimine,
- maksvate seaduste pohjal maamaksude maaramine ja jaotamine
- muude kohalike ajutiste maksude maaramine,
- Maakassa ja ruutelkonna varade valitsemine,
- kubermangu administratiivse juhtimise omavalitsuste tegevuse esialgsete maaruste valjatootamine.
Kui Maanoukogu tuli esimest korda kokku 14. juulil 1917, valiti selle esimeseks ajutisks esimeheks
Artur Vallner
(hiljem olid Eesti Maapaeva esimehed
Otto Strandman
,
Ado Birk
ja
Kaarel Parts
). Maanoukogu valis oma istungjarkude vahel tegutsevaks taidesaatvaks organiks Maapaeva Vanemate noukogu, mille eesotsas oli aastatel 1917?1918
Konstantin Pats
.
Kubermangu Ajutise Maanoukogu tegevorganiks oli
Eesti Maavalitsus
, mis koosnes komisjonidest: Uleuldis-administratiivne osakond (
Nikolai Kostner
), Tooosakond (
Villem Maasik
); Haridusosakond (
Peeter Pold
); Pollutooosakond (
Jaan Raamot
); Tervishoiuosakond (
Konstantin Konik
); Tehnikaosakond (
Ferdinand Petersen
) jt.
Poliitiline voimuvoitlus Eestis (1917)
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
-
Pikemalt artiklis
Kaksikvoim Eestis 1917. aastal
Ajajarku 1917. aasta martsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvoimuks, mil kumbki osapool, ei iseseisva Eesti rahvusriigi soovijad ega Vene (noukogude) valitsuse pooldajad omanud otsustavat ulekaalu, et kindlustada oma ainuvoimu. Eestis oli kaks poliitilist peavoolu: Eesti
autonoomiat
ja seejarel
iseseisvust
toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnad ja Eesti sotsialistid ning
Venemaa SDTP
bol?evikkude
loodava uhise sotsialistliku riigi pooldajad
eesti kommunistid
. Algetapil toetasid Noukogude Venemaa suunitlusega poliitikat ka
vasakesseerid
.
Rahvuslikud poliitilised erakonnad, kus eestvedajateks olid
Poska
,
Pats
,
Piip
,
Strandman
,
Martna
,
Rei
jt jagunesid omavahel mitmesse voolu voi erakonda. Lisaks sellele oli Tartu voi Louna-Eesti ruhm
Tonissoniga
eesotsas. Eesti iseseisvuse eest voideldes ja valispoliitilises tegevuses tootasid aga koik rahvuslikud poliitilised erakonnad koos.
Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse ruhma, molemal olid oma haalekandjad. Uhe ruhma juhtivad tegelased olid
Kingissepp
,
Anvelt
,
Poogelmann
,
Otto Rastas
,
Valter Klein
,
Karl Rimm
ja
Rudolf Vakman
. Teise ruhma kuulusid
Jakob Palvadre
,
Voldemar Voolmann
ja
Peterson
.
15. juulil (2. juuli vkj) 1917 toimus Tallinnas Estonia teatrisaalis "
Tallinna Eesti Liidu
" ja "
Eesti Keskliidu
" korraldatud
[
viide?
]
"
Eestimaa kubermangu rahvakongress
",
[2]
millel osalesid maaelanikkonda esindavad Maanoukogu valijamehed ning linnavolikogude, uhiskondlike organisatsioonidening tooliste ja soldatite noukogude esindajad. Uldpoliitilistes kusimustes ilmnesid kokkutulnute vahel suured erimeelsused ning vasakpoolsema ja revolutsioonilisema meelsusega saadikud, kes moodustasid 800 kohalolijast ligi poole (sh sotsialistid-
enamlased
, sotsialistid-vahemlased,
esseerid
sotsialistid-revolutsionaarid
,
radikaal-sotsialistid
ja
tooerakondlased
) lahkusid saalist. Kohalejaanud valjendasid soovi kindlustada oiguskorda ja vastustada voimu taotlevaid
tooliste ja soldatite noukogusid
.
16.?17. juulil (3.?4. juulil vkj) toimus Tallinnas Estonia kontserdisaalis "Eesti rahvuskongressi" kogunemine. Kongressil voeti vastu otsus ?Eestimaa tulevase korralduse kohta“, milles taotleti
rahvastele enesemaaramisoigust
,
Venemaal demokraatliku
foderatiivse vabariigi
loomist.
Rahvuskongressi
juhatusse kuulusid:
Villem Tomingas
,
Juhan Kukk
,
Ado Birk
,
Peeter Pold
,
Konstantin Pats
(esimees),
Juri Vilms
,
Mihkel Juhkam
,
Julius Seljamaa
,
Theodor Kaarik
,
Juhan Kalm
,
Julius Tarmisto (Grunberg)
,
Adam Randalu (Bachmann)
.
Juunis 1917 otsustas Venemaa Ajutine Valitsus viia labi
Ulevenemaalise Asutava Kogu
valimised sama aasta 17. septembril ja kutsuda valitud saadikud kokku 30. septembril 1917. Valimisnimekirjade koostamise kohustus pandi kohalikele omavalitsustele, milleks autonoomses Eestimaa kubermangus oli Maanoukogu (Maapaev).
17. septembri 1917 valimistel valiti Ulevenemaalise Asutava Kogu liikmeteks Eestimaa kubermangust
Jaan Anvelt
?
VSDTP
ja "maata- ning vaiketalupoegade Keskkomitee",
Rudolf Vakmann
? VSDTP ja "maata- ning vaiketalupoegade Taitevkomitee",
Juri Vilms
?
Eesti Tooerakond
,
Hans Poogelmann
? VSDTP ja "maata- ning vaiketalupoegade Taitevkomitee",
Jaan Poska
? Eesti Demokraatlik Blokk,
Ivan Rabt?inski
? VSDTP ja "maata- ning vaiketalupoegade Taitevkomitee",
Julius Seljamaa
? Eesti Tooerakond ja
Jaan Tonisson
?
Eesti Demokraatlik Erakond
.
23.-26. oktoober 1917 toimus Petrogradis
Oktoobrirevolutsioon
ning voimu haaranud enamlaste ja esseeride valitsus kuulutas end riigipoorde tulemusena Venemaa korgemaks voimuks. 5. november (23. okt.) votsid
Eestimaa Soja-Revolutsioonikomitee
poolt juhitud salgad Petrogradi riigipoorde ajaks Tallinnas oma kontrolli alla raudteejaamad, sideasutused jm strateegilised paigad. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli
Eestimaa Noukogude Kongress
. Tallinnas ja Eesti suuremates linnades tekkis moneks ajaks "kaksikvoim", mida jagasid Venemaa eelmise, Ajutise valitsuse voimu ajal valitud Kubermangu Maanoukogu (Eesti Maapaev) uhelt poolt ning uut Noukogude Venemaa valitsust toetav
Eestimaa Noukogude Taitevkomitee
koos
Eestimaa Soja-Revolutsioonikomiteega
teiselt poolt. 9. novembril (27. oktoobril vkj) vottis Soja-Revolutsioonikomitee esimehe asetaitja
Viktor Kingissepp
Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise ule.
Maapaev kuulutab end korgeimaks voimuks Eestis
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
28.novembril
(15. nov.
vkj
) 1917 otsusega kuulutas Maanoukogu (Maapaev) ennast korgeimaks voimuks Eestis
[3]
kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvotmise jarel ajasid enamlased Maanoukogu laiali, kuid Maapaeva Vanemate noukogu ja Maavalitsus jatkasid tegevust poranda all.
Eestimaa Noukogude Taitevkomitee kuulutas
Eesti Asutava Kogu
valimised valja 25. (12. vkj) novembril 1917 koos senise Eesti rahvaesinduskogu Ajutise Maanoukogu laialisaatmise otsusega. Kandidaatide esitamise lopptahtajaks maarati 4. jaanuar (22. detsember vkj) ning valimiste labiviimise kuupaevadeks 3. ja 4. veebruar (21. ja 22. jaanuar vkj) 1918, mil uldise, otsese ja salajase haaletuse teel pidavat valitama Eesti kodanike poolt 100-liikmeline esinduskogu.
Enamikus valimisjaoskondades viidi valimised labi ettenahtud ajal 3. ja 4. veebruaril (21. ja 22. jaanuaril vkj), ent valimiseelsete ettevalmistustega mitte valmis joudnud kohtades lukati see edasi 9. ja 10. veebruarile (27. ja 28. jaanuarile vkj). Noukogude voimu vastase relvastatud valjaastumise vandenou avastamisele viidates kehtestas Eestimaa Noukogude Taitevkomitee aga ool vastu 10. veebruari (28. jaanuari vkj) linnades sojaseisukorra ja katkestas ka valimised, mistottu jaid need taielikult ara Tartus, Narvas, mitmes vaiksemas kohas ja enamikus sojavaeosades ning Asutava Kogu moodustamine peatati.
Eesti iseseisvuse valjakuulutamine (1918)
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
-
Pikemalt artiklites
Eesti iseseisvuse manifest
ja
Saksa okupatsioon Eestis (1917?1918)
Parast
Noukogude Venemaa
ja
Keskriikide
vahel
Bresti rahulepingu
labiraakimiste esimese vooru loppemist alustas
Saksa keisririigi
sojavagi veebruaris 1918 sojategevust Petrogradi suunal labi Lati ja Eesti.
19. veebruaril
1918
valis Maapaeva Vanemate Noukogu kolmeliikmelise
Eesti Paastekomitee
, millele anti kogu riiklik voim Eestis. Paastekomitee liikmed olid
Konstantin Konik
,
Konstantin Pats
ja
Juri Vilms
). Samal paeval vottis Maapaeva Vanemate noukogu vastu otsuse avaldada
Eesti iseseisvuse manifest
.
24. veebruaril
1918
avaldas
Eesti Maapaeva Vanemate Noukogu
Tallinnas
Manifesti Koigile Eestimaa Rahvastele
, millega kuulutati valja iseseisev
Eesti Vabariik
. Samal paeval nimetas Paastekomitee ametisse esimese, 13-liikmelise
Eesti Valitsuse
eesotsas Konstantin Patsiga,
valisministri
kohuseid taitis Jaan Poska.
Ajavahemikul
3.
?
29. mai
tunnustasid
Inglismaa
,
Prantsusmaa
ja
Itaalia
Eesti Maapaeva poolt moodustatud valitsust
de facto
iseseisva
valitsusena Eestis
.
19. novembril
1918 vottis Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse peavolinikult
August Winnigult
Eesti valitsemise ametlikult ule.
20. novembril 1918 alanud Maapaeva istungjargul moodustati jargmised fraktsioonid ?
Eesti Maarahva Liidu
,
Eesti Demokraatliku Erakonna
,
Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna
,
Eesti Tooerakonna
,
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tooliste Partei
ning
Eesti Sotsialistide-Revolutsionaaride Partei
fraktsioon.
5.
?
7. aprillil
1919
toimusid Eesti
Asutava Kogu
valimised ning Eesti Maapaev lopetas oma tegevuse seoses Asutava Kogu kokkutulemisega
23. aprillil
1919
.
Eesti Maapaeva koosolekute protokollid avaldati trukis 1935. aastal ja need olid kattesaadavad teaduslike raamatukogude uldfondides ka noukogude ajal.
Staatus
| Aeg
| Nimi
|
Esimees
| 14. juuli
? 25. oktoober 1917
| |
| 25. oktoober
1917 ? 27. november 1918
| |
| 27. november
1918
? 3. veebruar 1919
| |
| 3. veebruar
? 23. aprill 1919
| |
I abiesimees
| 27. juuli
? 25. oktoober 1917
| |
| 25. oktoober 1917 ? 27. november 1918
| |
| 27. november 1918 ? 3. veebruar 1919
| |
| 3. veebruar ? 23. aprill 1919
| |
II abiesimees
| 27. juuli ? 25. oktoober 1917
| |
| 25. oktoober 1917 ? 27. november 1918
| |
| 27. november 1918 ? 3. veebruar 1919
| |
| 3. veebruar ? 23. aprill 1919
| |
Ajutine sekretar
| 14. juuli ? 27. juuli 1917
| |
|
14. juuli ? 27. juuli 1917
|
|
Sekretar
|
27. juuli ? 25. oktoober 1917
|
|
|
25. oktoober 1917 ? 16. veebruar 1918
|
|
|
27. november 1918 ? 23. aprill 1919
|
|
Sekretari I abi
|
27. juuli ? 25. oktoober 1917
|
|
|
25. oktoober 1917 ? 27. november 1918
|
|
|
27. november 1918 ? 3. veebruar 1919
|
|
|
3. veebruar ? 23. aprill 1919
|
|
Sekretari II abi
|
27. juuli ? 25. oktoober 1917
|
Herman Kask
|
|
25. oktoober 1917 ? 27. november 1918
|
Victor Neggo
|
|
27. november 1918 ? 23. aprill 1919
|
Hugo Raudsepp
|