Pronksiaeg

Eesti arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800?1000 eKr. Just sel ajal hakati Eesti alal kasutama pronksist (vase ja tina sulamist) valmistatud esemeid. Esialgu olid metallesemed uksnes luksusesemed ? siit on leitud vaid 19 tolleaegset pronkseset, mille hulgas on kirveid, sirp ja odaots. Oletatavasti on vanim Eestist leitud pronksese Eesti laanesaarestikus, Muhu saarel valja tulnud odaots, mis on parit Louna-Uuralitest. Kuna pronks oli haruldane importkaup, jatkus ka kivikirveste valmistamine ja kasutamine. Nn hilised kivikirved ongi arvukaimaks jaanuseks Eesti vanemast pronksiajast, lisaks neile teatakse vaid uksikuid selle ajastu asulakohti. Mida tollal surnutega tehti, pole kalmete puudumise tottu teada. Majandus rajanes ringleval alepollundusel, kuttimisel ja kalastusel.

?Nooremal pronksiajal (1000?500 eKr) toimusid suured muutused Pohja- ja Laane-Eesti rannikupiirkondades, kus asustustus oli muutunud sedavord tihedaks, et hakati harima pusipolde. Pohiliseks pollukultuuriks oli oder. Pollulapikest hariti paar aastat ning jaeti see siis enne uuesti ules harimist monekumneks aastatks sooti, kasutati karjamaana, mil loomad, peamiselt veised, seda sonnikuga vaetasid. Kivikoristusest tekkisid vaikeste pollulappide umber madalad kivivallid, mis veel tanapaevalgi on Pohja-Eesti loopealsetel nahtavad. Endisest suurema tahtsuse omandas karjakasvatus. Elati uksiktaludes, mille peremehi ja nende lahikondlasi maeti kivikirstkalmetesse.

?Saaremaal Asvas, Ridalas ja Kaalis, Irus Tallinna lahedal ja Narva Joaorus on olnud nooremal pronksiajal ka suuremad asulakohad, kus on tegeletud kaubanduse ja kasitooga. Viimasest on tunnistuseks neist leitud arvukad savist valuvormide ja sulatustiiglite katked.

?Nooremal pronksiajal muutus Eesti rannikupiirkond kultuuriliselt Louna-Skandinaavia kultuuriprovintsiks. Skandinaaviast tuli nii pronks kui ka arvukalt pronksesemeid. Skandinaaviaparane on ka siinne kalmetuup ? kivikirstkalme. Pronksiajal on voetud laanmeresoome keeltesse ka arvukalt germaani laensonu. Nahtavasti pohjustas seda elav kaubandus Eesti kindlustatud asulate ja Skandinaavia voimukeskuste vahel. Laanest on tulnud metall ja luksuskaubad, Eesti alalt laande on voidud viia hulgetraani, karusnahku, mett voi muid kuttimise-koriluse tooteid.

?Enamus pronksiaja muististest paikneb Eesti rannikupiirkonnas. Sisemaalt teatakse lisaks juhuleidudele vaid uksikuid kinnismuistiseid. Kindlasti elati ka Kesk- ja Louna-Eestis, kuid seal ei olnud tollal kombeks matta surnuid kivikalmetesse. On arvatud, et sisemaal oli pronksiajal kuttimise ja koriluse osakaal majanduses suurem kui rannikualadel.

Lisateave artikli kohta