Kulm soda ja Eesti

Teine maailmasoda muutis kardinaalselt joudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui uhe voitjariigi mojukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas jark-jargult oma ulemvoimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed re?iimid peaaegu taielikult enda kontrollile. Laaneriigid ? lootes esialgu naiivselt sojaaegse koostoo jatkumisele ? ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tokestada. Senise koostoo asemel kujunes valja uus vastasseis suurriikide vahel ? kulm soda, mis paljuski jai maailma arenguid mojutama kuni 1980. aastate teise pooleni valja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ?raudse eesriide” taha. Sinna jaid ka Eesti, Lati ja Leedu.

Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude korval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus ? Eesti, Lati ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik uhiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalulitamine ja kasumajanduse juurutamine. Uldist hirmuohkkonda pohjustasid stalinliku re?iimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta martsikuuditamisega .

?Oodatud ?valget laeva” ei tulnud ning tugevnes arusaam, et noukogude voim jaab pikaks ajaks pusima. See omakorda tahendas eestlaskonna lohestatuse pusimist: soja ajal laande pogenenud eestlastel ei olnud voimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvoimas Valis-Eesti kogukond kui sojaeelse Eesti Vabariigi jarjepidevuse kandja. Okupatsiooni jatkumisega Eestis kaasnes aga kohandumine re?iimiga, mis algas 1950. aastate keskel NSV Liidu liidri Nikita Hru?t?ovi destaliniseermise poliitika tulemusel. ?Hru?t?ovi sulaks” nimetatud perioodil (1950. aastate II pool kuni 1960. aastate I pool ) algas uhiskonnaelu stabiliseerumine. NSV Liidus loppes laiaulatuslik riiklik vagivallapoliitika; majanduselu edenemine toi kaasa elatustaseme tousu ja inimeste elujarje paranemise. Samal ajal sai aina selgemaks, et NSV Liit ei ole valmis lodvendama kontrolli oma mojualade ule Ida-Euroopas, mida toestasid Ungari ulestousu (1956) ning Praha kevade (1968) lammatamine.

Hru?t?ovi ?sula” ajal alanud kohandumine re?iimiga ei tahendanud selle kriitikata omaksvotmist. Selle toestuseks sai 1980. aastate teisel poolel vallandunud massiline vabadusliikumine, mis tipnes omariikluse taastamisega 1991. aastal. Pool sajandit NSV Liidu koossesisus tahendas Eestile majanduslikku, kultuurilist jm isoleeritust laanemaailmast, mis vastupidiselt kommunistikule retoorikale toi kaasa uhiskonna mahajaamuse.

Lisateave artikli kohta