1982

3. m?rts – Euroopa Julgeoleku- ja Koost??n?upidamisel (CSCE) Madridis kutsus USA delegatsiooni juht Max Kampelman NSV Liitu ?les andma Baltimaadele iseseisvus. USA delegatsioon viitas USA Kongressi Esindajatekoja resolutsioonile 26. juunist 1979 ja 1975. aasta Helsingi l?ppakti s?tetele, mille kohaselt ?kski okupatsioon v?i territooriumi h?ivamine rahvusvahelist ?igust eirates ei ole seaduslik

T?epoolest, me n?eme teguviisi, mis on anastuslik, “vallutuse ja v?givalla akti” Balti riikide vastu. Ma olen h?sti teadlik, et N?ukogude Liit nimetab ennast “sotsialistlikuks riigiks” ja et selle definitsiooni j?rgi, nende endi definitsiooni j?rgi, ei saa see riik olla s??di imperialismis, hoolimata sellest, mida ta korda saata v?ib. On selline ameerika vanas?na: “Kui ta k?ib nagu part, teeb pardi h??lt ja n?eb v?lja nagu part – siis on ta part.” M?ned ehk soovitaksid nimetada parti haneks v?i kanapojaks, hr. Esimees, kuid see on siiski part. Agressiooniaktid kolme Balti riigi vastu olid imperialistlikud aktid.
Max M. Kampelmani s?nav?tust Madridis // Lisandusi m?tete ja uudiste vabale levikule Eestis. 3. kd. kogud 14-19: 1982-1984. Stockholm, 1986, lk. 455 .

3. juuni – P?rnus, Paides, Raplas, Haapsalus ja V?rus levitati illegaalselt lendlehti, mis kutsusid ?les n?udma demokraatlikke valimisi

Eestlane
Seoses toiduainete puudusega ja j?tkuva venestamisega ?ra mine valima neid, kes selle k?ik meile on toonud. N?ua demokraatlikke valimisi.
Eestimaa Demokraatlik Liit
Eestimaa Demokraatliku Noorsooliidu lendleht // Lisandusi m?tete ja uudiste vabale levikule Eestis. 3. kd. kogud 14-19: 1982-1984. Stockholm, 1986, lk. 455 .

14. juuni – USA president Ronald Reagan kuulutas 14. juuni Balti vabaduse p?evaks. President kirjutas alla toetusavaldusele, milles kutsus ?hendriikide rahvast kinnitama oma usku ja lootust, et L?ti, Leedu ja Eesti kodanikud ning k?ik rahvad saavutavad kord rahumeelsete vahenditega enesem??ramis?iguse

EKP Keskkomitee v?ttis vastu otsuse “Kodanliku televisiooni poolt vabariigi elanikkonnale avaldatava m?ju t?kestamise abin?udest”. Parteiametnikele ja KGB t??tajatele seati ?lesandeks v?lja selgitada Soome televisiooni vaatajad P?hja-Eestis. T??kodades ja kauplustes keelustati Soome televisiooni heliplokkide teleritesse panek

28. juuli – 99 USA Kongressi Esindajatekoja ja Senati liiget l?kitasid iseseisva Eesti, L?ti ja Leedu riigi USA-poolse de jure tunnustamise 60. aastap?eva puhul NSV Liidu ?lemn?ukogu Presiidiumi esimehele Leonid Bre?nevile kirja, milles kinnitati Ameerika rahva toetust vabale Eestile, L?tile ja Leedule ning kutsuti NSV Liitu ?les otsekohe l?petama Baltimaade ebaseaduslik okupeerimine

23. september – tehnikateadlasele, SKTB Desintegraator juhile Johannes Hindile esitati s??distus riigi ja ?hiskonna vara s?stemaatilises riisumises, altk?emaksu andmises, salakaubaveoga tegelemises. Desintegraator tootis piimhappebakterite elutegevust ergutavat piimavalgu h?drol?saati AU-8, mis oli m?eldud kasutamiseks toidulisandina ja saavutanud populaarsuse imeravimina.
Johanes Hint suri vanglas 05.09.1985

Johannes Hindi (imekombel s?ilinud) m?rkmetest: “Neljap?eval, 23. sept. Viidi prokuratuuri. Seal oli minu vastu k?ik s??distused kirja pandud, peaaegu k?ik need, millest ma midagi ei tea. Moskva uurija ja Vallim?gi ?tlesid, et kui alla kirjutan, siis nad taotlevad mulle amnestiat. Kirjutasin alla, kuna ei suuda selle ?lekohtu vastu enam v?idelda. Olen juba ligi aasta nendes kohutavates tingimustes, siin vanglakongis. Jumal teab, millega see k?ik l?peb.
Kallas, Siim. Materjali purunemine. 6  // Rahva H??l, 19. mai 1988, nr. 116, lk. 3 .

1. oktoober – 15 eestlast saatsid maailma avalikkusele kirja, milles palusid aidata kaasa Mart Nikluse ja teiste poliitvangide vabastamisele. Kirjas kirjeldati erire?iimiga vangilaagrite ebainimlikke tingimusi NSV Liidus. Kirjale kirjutasid alla: Eva Ahonen, Heiki Ahonen, Rein Arjukese, ?lle Einasto, Ilse Heinsalu, Karin Inno, Urmas Inno, Mati Kiirend, Kalju M?tik, Lagle Parek, Arvo Pesti, Endel Ratas, Priit Silla, Enn Tarto ja Erik Udam

P??rdume maailma k?igi hea tahtega inimeste poole palvega – aidake p??sta Mart Nikluse elu. Juba teist aastat viibib ta Permi oblasti laagris nr. 389/36. Sellises laagris sunnitakse vange vegeteerima tsiviliseeritud ?hiskonda h?bistaval viisil: alatoitlus, talvine k?lmetamine koos keeluga r?ivaste kandmiseks, ?ksluine silmikurnav sunniviisiline t??, v?hese haridusega vangivalvurite j?hkrus, kirjavahetuse seadusevastane takistamine, k?rge intelligentsiga vangidele vaimse tegevuse keelamine – neid vaimseid ja f??silisi kannatusi nimetatakse k?rgelennuliselt “kasvatust??ks”.
Kiri maailma avalikkusele // Lisandusi m?tete ja uudiste vabale levikule Eestis. 3. kd. kogud 14-19 : 1982-1984. Stockholm, 1986, lk. 499 .

13.-15. oktoober – Tallinnas toimus ?leliiduline teaduslik-praktiline konverents “Ideoloogiav?itluse teravnemine maailmaareenil ja t??tajate poliitiline kasvatamine”. EKP Keskkomitee I sekret?r Karl Vaino kritiseeris oma esinemises Eesti pagulasi ning kinnitas, et Eesti NSV on imperialismiga peetava v?itluse eesliinil

Teatavasti ?ritavad emigrantlikud organisatsioonid t?nap?eval erinevatel viisidel seada sisse sidemed meie vabariigi kodanikega. Nad annavad v?lja tr?kiseid, mis on l?bi imbunud m?rgisest vihast meie maa vastu.
Ise?rasus, mida praegu ei saa mitte meenutamata j?tta, on ka vabariigi geograafiline l?hedus kapitalistlikele riikidele, vaenulikele L??ne ideoloogiakeskustele. Imperialismi aktsioonid N?ukogude Eesti suhtes tulenevad tema ?ldstrateegilistest seisukohtadest: “parandada ajaloo viga”, nagu v?ljendus Reagan, saavutada sotsialismi likvideerimine ja kapitalismi restaureerimine.
Eesti parteiorganisatsiooni kogemused t??tajate ideelis-poliitilisel kasvatamisel t?nap?eva tingimustes : EKP Keskkomitee esimese sekret?ri K. Vaino ettekanne // Rahva H??l, 13. okt. 1982, nr. 235, lk. 4 .

1983

4. jaanuar – julgeolekuorganite n?udel eksmatrikuleeriti grupp Tartu ?likooli ?li?pilasi kes 24. detsembril 1982 olid s??danud m?lestusk??nlad ja seisnud auvalves Julius Kuperjanovi haual Raadi kalmistul

13. jaanuar – Euroopa Parlament v?ttis ertshertsog Otto von Habsburgi algatusel vastu resolutsiooni Eesti, L?ti ja Leedu juriidilise staatuse ning Balti riikides valitseva olukorra kohta. Euroopa riikide valitsustel ja v?lisministeeriumidel soovitati reageerida positiivselt Balti rahvuslaste ?leskutsetele esitada Balti k?simus arutamiseks ?RO dekoloniseerimiskomiteele ja k?sitleda Balti vabariikide probleeme Helsingi 1975. a. l?ppakti alusel korraldavatel konverentsidel

veebruar – Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis saatis Vabariigi 65. aastap?evale p?hendatud l?kituse eestlastele kogu maailmas

Eesti Vabariigi 65. aastap?eval teame, et v?itlus Eesti iseseisvuse taastamiseks kestab. See eesm?rk on jagamatu ja meile k?igile ?hine. Eesti Vabariigi Valitsus t?nab Eesti esindusi, k?iki kaasmaalasi ja eesti organisatsioone, kes on aastak?mnete jooksul pidanud v?itlust meie ?hise vaenlase vastu, ja kutsub ?les j?tkama seda t??d ja v?itlust kuni on saavutatud meie ?hine eesm?rk ISESEISEV VABA EESTI RAHVAS OMAL VABAL KODUMAAL.
Nr. 129. 02.1983. Eesti Vabariigi Valitsuse l?kitus eestlastele kogu maailmas // T?otan ustavaks j??da… : Eesti Vabariigi Valitsus 1940-1992. Tartu, 2004, lk. 318 .

1. m?rts – Eestis algas KGB ulatuslik vahistamis- ja l?biotsimiskampaania

5. m?rts – arreteeriti Lagle Parek

8. m?rts – Orlandos (Floridas) peetud k?nes nimetas USA president Ronald Reagan NSV Liitu kurjuse impeeriumiks

6. aprill – julgeolekuorganite n?udel eksmatrikuleeris Tartu ?likool ?li?pilasliikumise “Noor-Tartu” ?he liidri – Lauri Vahtre. 1979. aastal alguse saanud liikumine h??bus

13. aprill – vahistati Heiki Ahonen ja Arvo Pesti

28. aprill – Eesti NSV Haridusministeeriumi kolleegium v?ttis vastu otsuse “Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite N?ukogu vene keele ?petamise ja ?ppimise t?hustamist puudutavate m??ruste elluviimisest eestikeelses ?ldhariduskoolis”

22. mai – G?teborgis toimus massimeeleavaldus ligi 9000 eestlase osav?tul, n?uti Baltimaadele vabadust

Tartus Toomem?el avati Kristjan Jaak Petersoni monument, mis kujunes rahvuslikult meelestatud noorte kogunemispaigaks

13. juuni – USA president Ronald Reagan v?ttis Valges Majas vastu Balti pagulasorganisatsioonide esindajad

14. juuni – USAs t?histati Balti vabaduse p?eva

29. juuli – seoses Balti riikide USA-poolse diplomaatilise tunnustamise 61. aastap?evaga andis USA alaline esindaja ?ROs Jeane J. Kirkpatrick ?RO peasekret?rile Javier Perez de Guellarile ?le president Ronald Reagani avalduse, milles kinnitati, et USA pole kunagi tunnustanud Baltimaade v?givaldset inkorporeerimist NSV Liitu

13. september – arreteeriti Enn Tarto

13.-16. detsember – Eesti NSV ?lemkohtus toimus kohtuprotess vabadusv?itlejate Heiki Ahoneni, Lagle Pareki ja Arvo Pesti ?le. Lagle Parek m?isteti s??di Eesti NSV KrK ? 68 lg. 1 alusel ja teda karistati 6-aastase vabadusekaotusega range re?iimiga vangilaagris koos sellele j?rgneva kolmeks aastaks asumisele saatmisega. Heiki Ahoneni ja Arvo Pestit karistati sama paragrahvi alusel 5-aastase vabadusekaotusega range re?iimiga vangilaagris koos sellele j?rgneva kaheks aastaks asumisele saatmisega