Koolinoorte matemaatikaolumpiaad

Eesti matemaatikaolumpiaadi loppvoor korraldati 29.-30. martsil Tartus, seda juba koguni 55. korda. Vaatamata vaikesele juubelile tehti neil kahel paeval tosist tood. Ule vabariigi oli kokku kutsutud 112 paremat ainetundjat 9.-12.?klassist, lisaks traditsiooniliselt veel kaks Soome opilast, kes voistlesid 9. klassi arvestuses.

Uks kulalistest, Olli Hirviniemi Soomest, sai II auhinna, jaades klassi voitjale Katrina Apsile Tallinna Tonismae Reaalkoolist alla vaid kolme punktiga. 10. klassis osutus voitjaks Andre Tamm Tallinna Reaalkoolist, 11. klassis Kairi Kangro Hugo Treffneri Gumnaasiumist ning 12. klassis Heiki Niglas Tallinna 37. Keskkoolist.

Kui 9. ja 10. klassis oli voitjate edu jalitajate ees vaid ohkorn ja uhepunktine, siis vanemates klassides karisesid vahed esimese ja teise koha saajate vahel suureks: 12. klassis 7 punkti ja 11. klassis koguni 11 punkti. Muus osas oli punktiarvude langemine tulemuste tabelites aga usna uhtlane, mis naitab, et voistluskomplektid said seekord paris paraja raskusega - keskmiselt joukohased ning piisavalt eristavad.

Lisaks tavalistele auhindadele ja jargudiplomitele oli seekord valja pandud ka hulk eriauhindu. Tartu Ulikooli matemaatika-informaatika teaduskonna auhinna sai Heiki Niglas, TU matemaatikainstituudi auhinna Andre Tamm ning Eesti Matemaatika Seltsi auhinna Kairi Kangro.

Kirjastus Avita pani valja kolm 3000-krooni suurust stipendiumi, mille palvisid Heiki Niglas, Fjodor Gainullin (Tallinna Tonismae Reaalkool, 12. klass) ja Kairi Kangro. Hansapanga poolt valja pandud viis 1000-kroonist stipendiumi said Katrina Aps, Ants Remm (Miina Harma Gumnaasium, 9. klass), Andre Tamm, Rauno Siinmaa (Parnu Koidula Gumnaasium, 10. klass) ning Heino Soo (Hugo Treffneri Gumnaasium, 11. klass). AS Ilves Extra eriauhinnad lahtiste voistluste tulemuste eest teenisid Heiki Niglas ja Rauno Siinmaa.

Olumpiaadi tehniline korraldus laheb iga aastaga libedamalt. Seekord suutis
?urii ulesannete lahendused ja hindamisskeemid veebi ules panna juba lahendamispaeva hilisohtuks. Tulemusena vois jargmisel hommikul taheldada apelleerijate tunduvalt vaiksemat hulka kui eelmistel aastatel. Ju mangis oma osa ka suveajale uleminek ool vastu 30. martsi, kuid toenaolisemalt said opilased veel ohtul oma lahenduste ule hindamisskeemide valguses motiskleda ja nonda jaid ilmselt usna mitmed lootusetud apellatsioonid sedakorda olemata.

Olumpiaadi tulemuste pohjal valiti valja ka 20 rahvusvahelise matemaatikaolumpiaadi (IMO) kandidaati, kelle vahel peeti Tartus 9. ja 10. aprillil valikvoistlus. Voistluse voitis Heiki Niglas, ent kuna tal taitus hiljuti 20. eluaasta, siis IMO reglemendi jargi ta olumpiaadile soita ei saa. Nonda paasesid Eesti selle aasta voistkonda Rauno Siinmaa, Kadi Liis Saar (Tallinna Inglise Kolled?, 9. klass), Andre Tamm, Olga Bulgakova (Narva Pahklimae Gumnaasium, 12. klass), Kairi Kangro ja Fjodor Gainullin. Koigil peale kahe noorema, Kadi Liis Saare ja Andre Tamme, on vahemalt uhe rahvusvahelise voistluse kogemus juba varasemast olemas. Nonda ootame selle aasta IMO voistkonnalt esinemist vahemasti eelmise aasta tasemel, kuigi selle liikmed on mulluse koosseisuga vorreldes tunduvalt nooremad.

49. IMO ise peetakse 10.-22. juulini 2008 Hispaanias Madridis. Voistkonnaga soidavad kaasa juhendajad Harmel Nestra ja Indrek Zolk. Selle aasta rahvusvaheline olumpiaad jaab osavotvate maade arvult ilmselt eelmise aasta rekordile (95) monevorra alla, tahtaegselt on registreerunud 84 riiki. Siin mangib oma osa geograafia - Kagu-Aasias on hulk vaikesi ja mitte just rikkaid riike, kellel on raske voistkonda Euroopasse lennutada. Seetottu ei soida sel aastal kohale naiteks Pohja-Korea ja Kambod?a. IMO juhtkomitee ( Advisory Board ) uritab kull toimumiskohtade seas geograafilist tasakaalu sailitada, kuid see pole kuigi lihtne, sest ajalooliselt on rikkamad riigid usna kontsentreerunud. Nii toimuvadki parast Hispaaniat 2009. aasta IMO Saksamaal ning 2011. aastal Hollandis. 2010. aasta voistluse organiseerib meeldiva vaheldusena Kasahstan, mis on korraldajate seas parast 1992. aastat ja Venemaad esimene endine N Liidu liikmesriik.

Nuud algab pingeline ettevalmistusperiood, mille kaigus teadmistele veel viimast lihvi saab anda. Traditsiooniliselt tahendab see vahemalt kolme mitmepaevast laagrit ning mitmeid kodutoid. Paraku pole see kokku ehk monenadalane treening piisav kompenseerimaks meie opilaste uldist matemaatikateadmiste taseme langust. Reaalharidust on Eesti koolis jarjekindlalt valja suretatud juba 1990. aastate keskelt, ja isegi kui vabariigi valitsus votaks koalitsioonilepingust lahtudes praegu olukorra muutmiseks midagi ette, naeksime tulemusi alles kummekonna aasta parast. Samas, kui me tana muutustega ei alusta, nihkub teadmistepohine majandus Eestis veelgi kaugemale. Loodame aga, et koostoos poliitikute ja matemaatikaopetajatega onnestub meil sellist tulevikku valtida. Olumpiaadi?urii annab endast parima, et ka oma ala koige andekamad opilased neile sobiva raskuastmega opetust saaksid.

Kokkuvotlikud tabelid leiad matemaatikaolumpiaadide veebilehelt .

JAN WILLEMSON (1974) on Tartu Ulikooli matemaatikateaduskonna dotsent, Eesti matemaatikaolumpiaadi ?urii liige. On olnud korduvalt Eesti olumpiaadivoistkonna juhendaja.