- Sil sanal voib olda toi?id znamoi?endoid; mi?e nahta niid, tulgat
tanna
.
Uran
(
latin
.:
Uranus
) om sei?emenz' planet
Paivai?espai
lugeden
Paivai?en sistemas
, sen koumanz' planet diametral i nellanz' massal. Planetan astronomine znam om ?, monogramm ?.
Planet om avaitud
Uil'jam Ger?el'
-astronomal hanen teleskopan abul vl 1781. Lugetihe handtahthaks eziaugui?e?ti, no jatksihe kaclendoid, i vodele 1783 tedomehiden kund el'genzi, mi?e Uran om planet.
Se om ezmaine loutud planet antikaigan jal'ghe. Om nimitadud grekalai?iden taivhan
Uran
-jumalan modhe. Voib nahta Uranad pal'hal sil'mal erasti, no aigali?embad kacujad lugiba sida tuhlakoks tahthaks.
Vl 1846 loutihe
Neptunad
Uranan ?uradusiden modhe lugetud orbitaspai.
Planetan
perigelii
om 2 748 938 461 km,
afelii
om 3 004 419 704 km (18,3..20 astronomi?t uhtnikad). Uran punose umbri Paivai?es da tegeb kogonai?en punondan 84,02 mai?es vodes. Porundan vartmuden saum orbitan pu?toiktale om 97,77°, sen tagut planet oleleb karautud Paivai?en polehe pohjoi?nabal, suvinabal, ekvatoral, kesklevedusil. San sezoni?ed vajehtused okeskeldas.
Uranan radius om 25 362 km, laz nellad
Man
radiusad. Mass om 14,5 Man massad. Tegeb taut porundad i?eze vartmudes umbri 17 ?asus 14 minutas, koviden tulleiden piguz sase 900 kilometrad ?asus atmosferan ulapalas. Paivai?en sadegoi?end om 400 kerdad vahemb mi Man pindal. Atmosfer om kaiki? vilumb sistemas, sen lamuz om 49 K (?224 C°).
Tetas Uranan
27 kaimdajad
, om renghid.
Planetan atmosferan, mantijan (jad) i sudaitukun (kaivuzsugud) suruded rindatadas radiusas kut 1:3:1. Atmosferan mulund:
vezinik
83±3 %,
gelii
15±3 %,
metan
2,3 %. Keskmaine ninevuz om 1,27 g/sm³, kahtenz' penette
Saturnan
jal'ghe.