Tuvalu
, muga?o linneb
tuvalun
i
anglijan
([tuː?v?ːluː]) kelil, se om tauz' oficialine nimituz, om sar'hihe valdkund
Valdmerimai?
,
Polinezijas
,
Tunen valdmeren
suves. Sen palidn, uks'jaine lidn da port om
Funafuti
-atoll.
Vozil 1892?1916 valdkundan territorijan nimi oli
Ellisan Sared
(
Suren Britanijan
protektorat). Sid' vozil 1916?1975 ?
Gilbertan da Ellisan Sared
(Suren Britanijan kolonii), Gilbertan Sared mohemba kandihe
Kiribatik?
. Vozil 1976?1978 erine britanine Tuvalu-kolonii oli olmas.
Vn 1978 redukun 1. paival Tuvalu tedi?toiti i?eze ripmatomudes
Sures Britanijaspai
. Sil-?o paival vahvi?tadud Konstitucii tirpi udi?tami?t vl 2008.
[2]
Oli kaks' referendumad. Vl 1974 ? i?emari?endas (jagamhas Gilbertan Sari?pai, pozitivine satuz). Vl 2008 ? i?eze kunigaznai?en pordumi?es da i?eze prezidentan panendas (negativine satuz).
Tuvalun geografine kart.
Tuvalu sijadase uhtennimi?en sari?ton nellal sarel da videl atollal, suvipolehe
ekvatoralpai
. Sari?ton piduz lodehespai suvipaivnouzmha om 595 km. Sariden pind om vai?e 26 km², no atolloiden sudaipohtiden pind om 494 km². Kaiki? suremb om
Vaitupu
-atoll (5,09 km²), kaiki? penemb ?
Niulakit
-atoll (0,4 km²).
Nene valdkundad da territorijad umbartas Tuvalud:
Kiribati
pohjoi?el da pohjoi?paivnouzmal,
Tokelau
paivnouzmal,
Samoa
i
Uollis da Futun Sared
suvipaivnouzmal,
Fid?i
suvel,
Solomonan Sared
suvipaivlaskmal da paivlaskmal. Tuvalun randad laini?tab
Tun' valdmeri
. Mererandan piduz om 24 km.
Valdkundan kaiki? korktemb ?okkoim om nimetoi taho
Niulakit
-atollal, 4,6 m valdmeren pindan pal. Jogid eile olmas.
Klimat om valdmerine
tropine
mussonine. Voden jokstes lamuz om +26..+32 C° rounoi?. Paneb sadegid 3000..4000 mm vodes, nece om enamba mi susedvaldkundoi?. Vodes om kaks' sezonad: neps (kul'mku-sulaku) da kuiv (semendku-reduku). Murendajad
tropi?ed ciklonad
oma paksud, ned kuctas
li?avezid
.
Londuseline pavara om
kala
. Ei loudand tarbhai?id kaivatusid.
Tuvalun parlamentan da ohjastusen sauvuz
Funafuti?
.
Ohjandusen form om unitarine
konstitucine monarhii
parlamenti?enke demokratijanke. Sik? ku om vaha ristituid, ka partijoid eile olmas.
Valdkundan monarh om
Elizavet Toine
. Han om valdkundan pamez', no valdatused oma vages vai?e konz han om Tuvalun rounoi?. Konz monarhad eile valdkundan rounoi? vai han om ravaz, ka jenaral-gubernator (
angl
.:
Governor-General of Tuvalu
) om valdkundan pamez'. Kunigaznaine vali?eb handast nellaks vodeks paministran nevondan modhe. Ku ei voind valita paministrad (angl.
Prime Minister of Tuvalu
) hatken, ka valdkundan pamehele sab pastta parlamentad radmaspai. Paministr vahvi?tab ohjastusen ministrid. Kaik ministrad oma parlamentan ezitajad. Voib olda olmas ministrid penemb mi koumandez parlamentan ezitajiden verdaspai. Ho uhtetas radsijid, nugud' om uhesa ministrust Tuvalus.
Tuvalun parlament om uks'kodine (
tuvalun kelel
:
Palamene o Tuvalu
,
angl
.:
Parliament of Tuvalu
) 12 uhtnijanke da sen enamba (jargkerdan valitihe 16 uhtnijad). Kaik rahvaz vali?eb heid nellaks vodeks. Anestusen oiktuz om kaiku??el ristitul vanhemba 21 vot.
Vl 2019 suguz'kun 9. paival Tuvalun Pajargvali?endad oliba valdkundan parlamentha. Vs 2010 sulakun 16. paivaspai nugudlaine
Iakoba Taeia Italeli
-jenaral-gubernator om valdatusi?.
Enele Sopoaga
om vatitud da radab paministran vs 2013 elokun 1. paivaspai.
Administrativi?-territorialine jagand
[
vajehta
|
vajehtada tekst
]
Kacu kirjutuz:
Tuvalun administrativi?-territorialine jagand
.
Tuvalu jagase 7 sar'kundaks da 1 lidnankundaks (
Funafuti
-palidn).
Tuvalus eladas
tuvalulai?ed
. Vn 2014 heinkus valdkundan ristiti?t oli 10 782 elajad.
Rahvahad (2012):
tuvalulai?ed
? 86,8%, segoitadud
I-Kiribatinke
tuvalulai?ed
? 5,6%, toi?ed segoitadud
tuvalulai?ed
? 6,7%, toi?ed rahvahad ? 0,9%.
Uskondan modhe (2012):
protestantad
? 92,4% (sida kesken Tuvalun kongregacine hristanuskondan jumalankodikund 85,7%),
bahai
-uskondan polenpidajad ? 2,0%,
Jehovan tundi?tajad
? 1,3%,
mormonad
? 1,0%, toi?ed uskojad ? 3,1%, religijatomad ? 0,2%.
Tuvalu otab koumanden sijan mail'mas ristiti?ton penen lugumaran modhe (
Vatikanan
i
Naurun
jal'ghe).
Tuvalun paeksport om kul'menzoittud
kala
,
bananad
,
maplodud
,
kokospahkmed
. Valdkundbud?et sab ai rahoid licenzijoiden pudamha kalad mondaspai, i?eze merimehi?pai verhi? laivoi?.
- ↑
Tuvalun ristiti?ton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. ?
Cia.gov
.
(angl.)
- ↑
Vn 1978 Tuvalun Konstitucii
tuvalu-legislation.tv
-saital.
(angl.)