Toronton rajonad, ezilidnad i lendimportad
Toronto
(muga?o
anglijan
i
francijan
kelil, angline virkand: [t??r?nto?], sijaline [t??r?no?], luhudas [?tr?n-]) om
Kanadan
kaiki? suremb lidn,
Ontario-agjan
administrativine keskuz.
Elandpunktan aluz om pandud
anglijalai?il
vl 1793 Ulakanadan agjan palidnaks. Edel 1834 vot sen nimi oli
Jork
. Vl 1837 Toronto oli
rahvahantorokan
keskuseks Ulakanadan agjas. Vn 1998 vilukus uhti?tadihe metropoliteni?en territorijan kuz' lidnad i niiden ohjandaikundoid, kaik ned oma Toronto-lidnan rajonad: Vanh Toronto, Nort-Jork, Ist-Jork, Jork, Skarboro i Etobiko.
Toronto om Kanadan i?andusen kaiki? jaredamb keskuz i?eze ezilidnoidenke, sen paloin rahaazjoiden da fil'miden tehmi?en keskuz.
Lidn om saudud
Ontario-jarven
pohjoi?el randal. Pind om 630,2 km², sida kesken pui?tod ottas 80 km². Toronton keskuz sei?ub 76 metrad keskmai?el korktusel ulemb valdmeren pindad.
Klimat om kontinentaline neps, keza om lam' paivoikaz. Voden keskmaine lamuz om +9,7 C°, kezakun-elokun +19,8..+22,5 C°, tal'vkun-uhokun ?0,1..?3,5 C°. Ekstremumad oma ?32,8 C° (viluku) i +40,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om ?2,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,9 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus i elokus. Paneb sadegid 831 mm vodes, laz tazomaras kuidme, enamba semendkus (82 mm), elokus-suguz'kus (81..85 mm kus) i kul'mkus (84 mm), vahemba uhokus-kevaz'kus (54..55 mm kus). Paneb lunt 121,5 sm tal'ves.
Lidnan 44 vali?endumbrikod vll 2000?2018
Toronto jagase 140 lidnanlaptaks (
angl
.:
neighbourhood
), uhtetas niid 36 administrativi?he umbrikho (C01-C15, E01-E11, W01-W10).
Edeline lidnan pamez' (
angl
.:
Mayor of Toronto
) om D?on Tori (
John Tory
, tal'vku 2014 ? uhoku 2023).
Vn 2011 Kanadan rahvahanlugemi?en modhe lidnan elajiden lugu oli 2 615 060 ristitud. Kaik 2 731 571 elajad oli lidnas vl 2016. Laz 6,2 mln ristituid eladas lidnaglomeracijas (Sur' Toronto, vl 2011 oli laz 6 mln) 5 905,71 km² pindal, sida kesken
Mississog
- (korporacijoiden pafateroiden keskuz),
Brempton
- da
O?av
-lidnad muludas aglomeracijha.
Religijan modhe (2011):
hristanuskojad
? 54,1 %, religijatomad i
ateistad
? 24,2 %,
islamanuskojad
? 8,2 %,
induistad
? 5,6 %,
judaizman
uskojad ? 3,8 %,
buddistad
? 2,7 %,
sikhad
? 0,8 %, toi?ed uskojad ? 0,6 %.
Avtobusad, tramvaid, velosipediden kortoman verk, metro da taksid oma kundali?eks transportaks lidnan sudaimes. Vspai 1954 metropoliten radab lidnas (vl 2023 om koume jonod, 70 stancijad, 70,1 km raudted, niiden li?aks koume jonod 60 stancijanke oma sauvomas).
Kaik nell' lendimportad om lidnas da sen ezilidnoi?, niiden kesken kaks' rahvahidenkeske?t. Rahvahidenkeskeine civiline
Toronto Pirson
-lendimport
[1]
(
YYZ / CYYZ
, 50,5 mln passa?iroid vl 2019) om kaiki? suremb, se sijadase 27 kilometras lodeheze lidnan keskusespai
Mississog
-ezilidnas. Si?pai tehtas reisid ajihe verhi?e maihe kaiked mail'madme, muga?o Kanadadme. Toine rahvahidenkeskeine om lendimport Bi?opan Billin nimed (
YTZ
, 2,8 mln passa?iroid vl 2017), sijadase suvipaivlaskmha laz lidnan keskust Ontario-jarven saril, si?pai tehtas reisid
AUV:oiden
da Kanadan lahi?ihe maihe.
Kaks' pen't portad sijadasoi? lidnas, ned ratas turistoiden da juguiden taht.
Lidnan uhthine 360°-nagu ≪CN Tower≫-TV-?uhundusespai.
- Toronton universitet
[2]
(
angl
.:
University Of Toronto
),
- Jorkan universitet (
York University
),
- Raiersonan universitet (
Ryerson University
),
- D?ord?-Braun-kolled? (
George Brown College
),
- Hamber-kolled? (
Humber College
),
- Seneka-kolled? (
Seneca College
),
- Sentennial-kolled? (
Centennial College
),
- ?eridan-kolled? (
Sheridan College
),
- Ontarion ?omamahtoiden da dizainan kolled? (
Ontario College of Art & Design
),
- da toi?ed.
- ↑
Rahvahidenkeskei?en Toronto Pirson-lendimportan sait (
torontopearson.com
).
(angl.)
(fr.)
- ↑
Toronton universitetan sait (
utoronto.ca
).
(angl.)