Tallijan palli?k
| 81
|
0
3
18
32
18
8
2
|
Tl
204,3833
|
| Tallii
|
Tallijan spektr
Tallii
(
Tl
?
thallium
latinan kelel) om 81nz' himine element
himi?iden elementoiden periodi?es tabludes
. Sen sijaduz om koumandesto?tkumnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan modhe ? koumanden gruppan paalagruppas), tabluden kudendes periodas.
Element om harv londuses, pala Man kores ? 0,45 grammad tonnas. Ei voi louta sida puhthas olendas. Anglijalaine Uil'jam Kruks-himik avai?i tallijan
spektrali?en metodan
abul vl 1861. Nimitihe
amui?grek
.:
θαλλ??
-sanaspai ≪nor' vihand barb≫ harakterizujiden vihandoiden jonoiden sprektras tagut.
Tallii-metall da sen uhtnendad oma lujas toksi?ed, kumulativine morim. Antidot ? ≪Ferrocin≫-zell'
Berlinan azurinke
aktivi?eks komponentaks.
Tallii om pehmed hobedai?vauged
metall
taivazmanke li?amujunke. Tallii mulub
jugedoiden metalloiden
gruppha. Diamagnetik.
Atommass ? 204,3833. Ninevuz (normali?i? arvoimi?i?) ? 11,85 g/sm³. Suladandlamuz ? 577 K (304 C°). Kehundlamuz ? 1746 K (1473 C°).
Londuseline tallii mulutab kaht stabili?t
izotopad
:
203
Tl (29,52%) i
205
Tl (70,48%). Tetas 35 ratud radioaktivi?t izotopad 176..202, 204, 206..212 atommassanke, i 43 izomarad.
Mustneb il'mas teravas, kattase Tl
2
O-hapandusen kerthel. Pidab kaita distilliruidud
veden
pindan al
hapanikata
(kehunuden), ika reagiruib i segoib. Muigotandmar oleleb +1 i +3. Ei ole reakcijoid nenidenke substancijoidenke: muglad, vezinik, hil'nik, azot, ola, bor, ammiak.
Ottas kavutami?he tallijad opti?ik? linzoik? i medicinas kuti detektor kardiotedoidusi? tobjimalaz, lujaks muigotajaks organi?en sintezan aigan. Kleri?in segoitez (HCOOTl i CH
2
(COOTl)
2
) kavutase tedoidamha mineraloiden i?endoid.