Skul'ptur
(
latin
.:
sculptura
,
sculpo
-sanaspai ≪leiktan≫, ≪?apan≫) om
kuvadami??omamahton
toi?end, sen sadused oma muluformanke i tehtas kovi? materialoi?pai leiktandan mahtusel, liigan ?uradusel kivi?es vai toi?es eziblokaspai (forman polendusen mahtuz). Vastal'ne forman li?adusen mahtuz pehmdoi? materialoi?pai kavutase muga?o, se om plastik (
grek
.: πλαστικ?
plastiki
), i pirdajad uhtenzoittas niid mahtusid paksus.
Avaros znamoi?endas skul'ptur om londusen objektoiden (oz., ristit, ?ivatad) mulukuvan sadami?en ?omamaht neni? materialoi?pai papaloin: kivi (rapakivi, mramor), metall, beton, stokol, pumaterial, lu, savi, vaha, gips. Joga erine satud skul'ptural objekt nimitase skul'pturaks muga?o.
Skul'ptor
sadab skul'pturid. Tedoidab niid
skul'pturan ?omamaht
i
plastikan ?omamaht
.
Kaik om kaks' skul'pturan patoi?endad:
- kehker skul'ptur (kuvapatsaz, skul'pturine grupp, kuvapatshaine, bust), se om umbartud joudjal avarudel i voib umbrikacta sida erazvui??i? poli?pai;
- reljef, sen figur om suvatud lapakho tagamaha tauzin (koilonaglif / ankro) vai paloin i i?keb si?pai (goreljef, bareljef) vai pongelaz (kontrreljef), voib olda tagaman pindata tauzin i paloin (labireljef).
Tarbhai?usen modhe:
- monumentaline skul'ptur (mu?tnikad, monumentad). Se om jared i arhitekturi?he umbri?tho sidodud, pandud sihe uhthi?ed meletused oma znamasi?ed;
- monumentali?-dekorativine skul'ptur mulutab arhitekturi?iden sauvusiden da kompleksiden kaikid ?omitesid (atlantad, kariatidad, frizad, frontonad, fontanad, saduiden da pui?toiden arhitektur);
- stankskul'ptur ei rippu umbri?tospai, sen suruded oma lahi?ed naturannoks vai penembad, sudaiolend om konkretine suva. Mugoman skul'pturan vasthaotmine tegese lahi?es keskustaspai.
Skul'pturan pai?ed ?anrad: portretine, istorine, mifologine, elami??anr, simvoline, allegorine, animalistine.
Skul'pturan sadand labitab nenid pordhid:
- modelin (pirdatesen, etudan) sadand plastikal;
- muluforman sadand naturali?el surudel;
- siluetan (konturan) sadand;
- fakturan sadand, erasti mujutandan muga?o.