San Sal'vador
(
isp
.:
San Salvador
) om
Sal'vadoran
palidn da kaiki? suremb lidn. Se om
uhtennimi?en departamentan
administrativi?eks keskuseks muga?o.
Elandpunktan aluz om pandud vn 1525 sulakus ispanijalai?il, anastadud indejalai?il
Kuskatlan
-palidnan sijha.
Vspai 1821 San Sal'vador om Sal'vadoran palidnaks.
Lidn sijadase valdkundan keskusen paivlaskmas, Amakas-jogen alangi?tos,
uhtennimi?en vulkanan
pautkenno, 658 m u.m.t. keskmai?el korktusel.
Klimat om
subekvatorialine
neps, om kaks' sezonad. Kun keskmaine lamuz om +22..+24 C° vodes labi. Paneb sadegid 1734 mm vodes, kuiv sezon om kul'mkus-sulakus (2..36 mm kus). Minimaline fiksiruidud lamuz om +7,2 C°. Lujad manrehkaidused oleldas, oliba vozil 1798, 1854, 1873, 1965 da 1987. Tropi?ed torokad oma paksud nepsakahan sezonan aigan.
Vl 1900 138 tuh. ristitud elihe lidnas da sen umbri?tos. Vl 2015 lidnalai?iden lugu oli 257 754 ristitud. Kaik 1,7 mln ristituid eladas lidnaglomeracijas vl 2015 (590 km²), se om kaikutte nellanz' ristit valdkundas.
Religijan modhe vl 2015 elajiden enambuz oli
hristanuskojik?
(85%, sida kesken 56% katolikoid da 29% protestantoid), muga?o om ai religijatomid (11%).
Edeline lidnan pamez' om
Najib Bukele
(2015-2018), vspai 2019 han om valitud da radab Sal'vador-valdkundan prezidentan.
Avtobusad, kiruhavtobusad (
SITRAMSS
) da taksid oma kundali?eks transportaks lidnas ezilidnoidenke. San Sal'vador om valdkundan jared avtotesol'm. Raudten mar?rutad uhtenzoittas aglomeracijan erazvui??id agjoid vspai 2007.
Pen' regionaline Ilopango-lendimport (
MSSS
) sijadase lidnan paivnouzmas. Se om soda- da ?arterreisiden taht Sal'vadoradme, lahi?ihe palidnoihe ?
Tegusigal'p
,
Gvatemal
.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Oskar Arnul'fo Romeron nimel nimitadud lendimport (
SAL
, 3,7 mln passa?iroid vl 2019), ende
El' Sal'vador
da
Komalapa
, sijadase 50 km suvhe lidnan keskusespai, Tunen valdmeren randpoles. Si?pai tehtas reisid AUV:oihe, Kanadha, Meksikha, Keskuzamerikan ajihe maihe,
Bogotaha
i
Madridha
.