San Sal'vador

Vikipedii-spai
San Sal'vador
San Salvador
  Lidnanznam
  Flag
Valdkund Sal'vador
Elajiden lugu  ( 2015 ) 257,754 ristitud
Pind 72,25 km²
San Sal'vador San Salvador
Pamez' Ernesto Mui?ondt
(semendku 2018?.
Ernesto Muyshondt )
Telefonkod +503
Aigvo UTC ?6


San Sal'vador ( isp .: San Salvador ) om Sal'vadoran palidn da kaiki? suremb lidn. Se om uhtennimi?en departamentan administrativi?eks keskuseks muga?o.

Istorii [ vajehta | vajehtada tekst ]

Elandpunktan aluz om pandud vn 1525 sulakus ispanijalai?il, anastadud indejalai?il Kuskatlan -palidnan sijha.

Vspai 1821 San Sal'vador om Sal'vadoran palidnaks.

Geografijan andmused [ vajehta | vajehtada tekst ]

Lidn sijadase valdkundan keskusen paivlaskmas, Amakas-jogen alangi?tos, uhtennimi?en vulkanan pautkenno, 658 m u.m.t. keskmai?el korktusel.

Klimat om subekvatorialine neps, om kaks' sezonad. Kun keskmaine lamuz om +22..+24 C° vodes labi. Paneb sadegid 1734 mm vodes, kuiv sezon om kul'mkus-sulakus (2..36 mm kus). Minimaline fiksiruidud lamuz om +7,2 C°. Lujad manrehkaidused oleldas, oliba vozil 1798, 1854, 1873, 1965 da 1987. Tropi?ed torokad oma paksud nepsakahan sezonan aigan.

Elajad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Vl 1900 138 tuh. ristitud elihe lidnas da sen umbri?tos. Vl 2015 lidnalai?iden lugu oli 257 754 ristitud. Kaik 1,7 mln ristituid eladas lidnaglomeracijas vl 2015 (590 km²), se om kaikutte nellanz' ristit valdkundas.

Religijan modhe vl 2015 elajiden enambuz oli hristanuskojik? (85%, sida kesken 56% katolikoid da 29% protestantoid), muga?o om ai religijatomid (11%).

Edeline lidnan pamez' om Najib Bukele (2015-2018), vspai 2019 han om valitud da radab Sal'vador-valdkundan prezidentan.

Transport [ vajehta | vajehtada tekst ]

Avtobusad, kiruhavtobusad ( SITRAMSS ) da taksid oma kundali?eks transportaks lidnas ezilidnoidenke. San Sal'vador om valdkundan jared avtotesol'm. Raudten mar?rutad uhtenzoittas aglomeracijan erazvui??id agjoid vspai 2007.

Pen' regionaline Ilopango-lendimport ( MSSS ) sijadase lidnan paivnouzmas. Se om soda- da ?arterreisiden taht Sal'vadoradme, lahi?ihe palidnoihe ? Tegusigal'p , Gvatemal .

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Oskar Arnul'fo Romeron nimel nimitadud lendimport ( SAL , 3,7 mln passa?iroid vl 2019), ende El' Sal'vador da Komalapa , sijadase 50 km suvhe lidnan keskusespai, Tunen valdmeren randpoles. Si?pai tehtas reisid AUV:oihe, Kanadha, Meksikha, Keskuzamerikan ajihe maihe, Bogotaha i Madridha .

Homai?endad [ vajehta | vajehtada tekst ]


Irdkosketused [ vajehta | vajehtada tekst ]



Pohjoi?amerikan palidnad
Baster | Bel'mopan | Brid?taun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent D?ons | Sent D?ord?es | Tegusigal'p | Va?ington