San Paulu

San Paulu
Sao Paulo
Lidnanznam ;	Flag ;
Valdkund	Brazilii
Elajiden lugu ( 2020 )	12,400,232 ristitud
Pind	1,521,11 km²
Pamez'	Rikardu Nune? ; ( Ricardo Nunes , ; semendku 2021?)
Telefonkod	+55?11
Aigvo	UTC ?3

San Paulu ( port .: Sao Paulo [s??w ?pawlu]) om Brazilijan , Suviamerikan da Suvi?en ?urupoli?kon kaiki? suremb lidn elajiden lugun modhe. Om uhtennimi?en ?tatan palidnaks.

Istorii [ vajehta | vajehtada tekst ]

Elandpunktan aluz om pandud katoli?el missijal vl 1554 sijha, kuspai Santus-port nagui. San Paulu sai lidnan statusad vl 1711. ?ingota?kanzi kofen eksportal.

San Paulu om Latini?en Amerikan kaiki? znamasi?emb azjaline keskuz. Lidnan i Rion bir?sistemad oma uhtmudeks.

Geografijan andmused [ vajehta | vajehtada tekst ]

Lidn sijadase Brazilijan suvipaivnouzmas, Brazilijan magi?tol , 800 m u.m.t. keskmai?el korktusel. Matkad Atlanti?en valdmeren randi?thosai om 70 km vai?e ( Santus -avanport). Matkad Rio-de-?aneirohosai om 300 km paivnouzmha.

Klimat om subtropine pil'vekaz. Voden keskmaine lamuz om +20,4 C°, kuidme +17,2 (heinku)..+23,1 (viluku) C°. Ekstremumad oma +0,8 C° (kezaku, heinku) i +37,8 C° (viluku, reduku, kul'mku). Paneb sadegid 1658 mm vodes. Kuiv sezon om tal'vel (kezaku-eloku, 32..60 mm kus), vihmoiden sezon om tal'vkus-kevaz'kus (229..292 mm kus). Kun keskmaine relativine nepsuz vajehtase 68..77 % rounoi? voden aigan.

Tobmuz [ vajehta | vajehtada tekst ]

San Paulu jagase uhesaks zonaks vspai 1986, ned alajagasoi? 32 lidnrajonaks ( port .: subprefeitura ).

Edeline lidnan pamez' ( port .: prefeito de Sao Paulo ) om Bruno Kovas ( Bruno Covas , sulaku 2018 ? sulaku 2021).

Elajad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Lidnan ristiti?t uleti millionad laz 1930. vot i oli 1 326 261 elajad vl 1940. Vn 2011 Brazilijan rahvahanlugemi?en modhe lidnan elajiden lugu oli 11 316 149 ristitud. Kaik 12 106 920 elajad oli lidnas vl 2017. Laz 22 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas 7 947 nellikkilometrad pindal ( port .: Grande Sao Paulo , kaiki? suremb valdkundas) vl 2020.

Religijan modhe (enamba 0,4 % vl 2010): riman katolikad ? 58,2 % (vai 6,5 mln elajid), protestantad ? 22,1 %, spiritistad ? 4,7 %, toi?ed hristanuskojad ? 1,4 %, Jehovan tundi?tajad ? 0,9 %, buddistad ? 0,7 %, umbandizman polenpidajad ? 0,5 %, judaistad ? 0,4 %, toi?ed uskojad ? 1,3 % (heiden kesken Brazilijan katoli?en apostoli?en jumalankodikundan uskojad, Paivnouzmman religijoiden polenpidajad, mormonad, islamanuskojad, induistad i ezoterikad), severziden-se religijoiden polenpidajad vai ei voi marhapanda religijad ? 0,5 %, religijatomad ? 9,4 % (vai 1 mln elajid).

Transport [ vajehta | vajehtada tekst ]

Avtobusad, trolleibusad, metro i lidnelektrojonused (uhthi?en sisteman raudteiden piduz om 380 km), punolendimed i taksid oma kundali?eks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspai 1974 (vl 2023 si? om kuz' jonod, 89 stancijad, 104,4 km raudted).

Kaik kaks' rahvahidenkeske?t lendimportad holitadas lidnad, ned oma soda- da civiline San Paulu ? Guarul'jus -lendimport ^[1] ( GRU / SBGR , 41,3 mln passa?iroid vl 2023 i laz pol'millionad tonnoid juguid joga vodel) i civiline Kogonjas ? San Paulu -lendimport ( CGH / SBSP , 22 mln passa?iroid vl 2023).