Petropavlovsk Kam?atkal
(
ven
.:
Петропавловск-Камчатский
) om lidn, lidnumbrik i jared meriport
Venaman
paivnouzmas. Se om
Kam?atkan randan
administrativine keskuz da kaiki? suremb lidn.
Elandpunktan aluz om pandud vl 1740 kuti
Petropavlovskan lidnuz
(
ven
.:
Петропавловский острог
) januziden tal'veks sijali?es lahtes Kam?atkan Kahtenden ekspedicijan laivoiden nimiden modhe ? ≪Ph. Petr-apostol≫ i ≪Ph. Pavel-apostol≫. Se sai lidnan statusad vl 1812, i vhesai 1849 nimitihe lidnad
Petropavlovskan merikar
(ven.
Петропавловская гавань
). Vozil 1849?1924 lidn oli Kam?atkan agjan palidnaks
Petropavlovskan Port
-nimenke. Vspai 1924 udesnimitihe lidnad nugudlai?ik? eri?tamha sida Kazahstanan
Petropavlovskaspai
.
Vn 2007 1. paivaspai heinkud Korakan avtonomine umbrik (nug.
Korakan umbrik
) da Kam?atkan agj oma uhtenzoittud
Kam?atkan randha
, i Petropavlovsk Kam?atkal tegihe Venalai?en Federacijan necen uden subjektan palidnaks.
Lidn sijadase
Kam?atkan pol'saren
suvipaivnouzmas, sei?ub
Tunen valdmeren
Ava?in merikaran
randal 0..513 m korktusil, 100 m keskmai?el korktusel valdmeren pindan pal. Om umbartud vulkanoil, kaks' nii?pai oma aktivi?ed: Korakan i Ava?in vulkanad. Kaks'kumnendel voz'sadal kaik 13 sei?emeballa?t
manrehkaidust
da sen lujemba tegihe lidnan umbri?tos.
Klimat om
ven
meren mussonine. Kezal om viluid i raibakoid tulleid, no tal'v om pehmed. Heinkun-elokun lamuz om +13 C°, vilukun ? ?7 C°, voden keskmaine lamuz om +2,8 C°. Paneb sadegid 1177 mm vodes, kaiki? vahemb semendkus-heinkus (53..64 mm kus), kaiki? enamb redukus-kul'mkus (145..172 mm kus).
Lidnumbrik om umbartud
Jelizovon rajonal
. Kumne ?ilod muludas lidnumbrikho Petropavlovskan Kam?atkal li?aks andmusita ?iloden ristiti?tos.
Vl 1931 lidnan ristiti?t oli 6 tuhad elajid, vl 1939 ? 35 373 elajad, vl 1959 ? 85 582 elajad. Vn 2010 Venaman rahvahanlugemi?en modhe lidnumbrikon elajiden lugu oli 179 780 ristitud. Kaiki? suremb ristiti?t oli 273 tuhad elajid vozil 1991 i 1992, se poleni 213 tuhazesai vodele 1995.
Ortodoksi?en hristanuskondan
Kam?atkan ph. Panteleimonan mez'jumalankodi (vspai 2000), ph. Stroican pajumalanpert'
[1]
, kuz' jumalanpertid i uhesa ?asounad oma olmas lidnas, muga?o ph. Terezan
katoline
tulend om avaitud.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010):
venalai?ed
? 79,2%,
ukrainalai?ed
? 3,6%,
totarlai?ed
? 0,7%,
vaugedvenalai?ed
? 0,6%,
azerbaid?anlai?ed
? 0,4%, toi?ed rahvahad ? 3,8% (sida kesken igahi?ed rahvahad:
korakad
419 rist. vai 0,23%,
itel'menad
348 rist. vai 0,19%,
kam?adalad
121 rist. vai 0,07%), rahvahuden ozutandata ? 11,7%.
I?andusen pasarakod oma energetine sarak,
kalan
da toi?iden merenproduktoiden umbriradmine, turizm ?ingotase. Pol'saren kaivuztegimi?ton kompanijoiden pafaterad sijadasoi? lidnas (sadas kuld, hobed, platin, nikel').
Venaman Tun'valdmeri?en laivi?ton
paport om Ava?in merikaran randoil.
-
Lidnan administracijan sauvuz (2015)
-
Kam?atkan randan uhtenzoittud muzei (2021)
-
Puhan Stroican pajumalanpert', vn 2010 nagu
-
Mu?tnik-?asoun' vn 1854 Petropavlovskan kai?endan mu?toks i velleskaum, vn 2013 nagu
-
Kalaport vl 2013
-
Kruizlaiv Ava?in merikaras vl 2009
-
Paine universaline lauk (2015)
-
Kam?atkan draman i komedijan teatr (2012)
-
≪Zvozdnii≫-sportkompleks (2012,
Tahthakaz
)
-
Biatlonkompleks stadionanke (2010)
-
Lidnan meriport istori?es keskuses vl 2005
- ↑
Petropavlovskan Kam?atkal puhapertid
sobory.ru
-saital.
(ven.)