Oza
om
ristitun
olend, kudamb sattub i?eze olendan arvoimi?iden kaiki? surembale sudaitaudundale, elon taudusele i hamakahudele, i?eze ristitun znamoi?endan elohopanendale.
Nened disciplinad tedoitas ozan fenomenad:
psihologii
,
filosofii
,
fiziologii
,
sociologii
,
ekonomine teorii
, muga?o
religii
.
Ozan problem oli anti?en
etikan
keskuzline kategorii.
Aristotel'
tedoi?i sida ezmai?el i mari?i ozad i?eze
Nikomahan etik
-tos kuti ≪hengen tohi?t taudes huvadtegendas≫. Huvadtegend oli se, mi vedab ozannoks.
Ozan fiziologii om muga nimitadud ≪ozan
gormonoihe
≫ sidodud ahthas ? endorfinad, serotonin, dofamin. Endorfinad valatoittas
eiforijan
i ihastusen luhudaigali?id olemi?id papaloin. Serotoninan regularine eritand i otand neironihe satas ozan tagamad i pit'kaigali?en kullastami?en mujandad enamba kaiked. Dofamin om serotoninha sidodud gormon i neiromediator, se om sudaimine himine faktor i paaivoiden ≪arvlahjsisteman≫ palaks.
Nened faktorad abutadas kaita ristitun endokrini?en i nervsisteman oiktad radod: terveh elonlad, regularine fizine aktivi?uz, tauz' i balansiruidud somine, besedoi?end toi?idenke ristituidenke.
Erased mu?tati?ed oma ottud ≪Mi meles, se i keles≫-kogodusespai.
[1]
- Iga elamata, oza tedmata.
- Kaiku??el kozal om i?eze oza.
- Laps' sundub, hanen oza-ki sundub.
- Nei??en ezmaine oza ? ?oma ro?a.
- Oza ? ocalaz.
- Oza ei magada.
- Oza ei ole havad, ougale ed ota.
- Oza kuti haragan peza.
(hudr, illuzorine)
- Ozad kadehe ed ota.
- Ozad lepkehe ed omble (Ed omble lepkehe tutrele ozad).
- Ozavale elo tuleb pilui?-ki labi, a onetomal lahteb uksi?.
- Ozavale kaik om huva.
- Ozavale (mehele) kukoi-ki munib(, a ozatomale i kana ei muni).
- Rahvahal om oza, a minai ozaine.
- Ristitun naged, a ozad ed nage.
- Sinun oza vol katkes magadab.
- Tedai?in, mi?e ozad ei ole, ka surman vastha mani?in.
- ↑
Mi meles, se i keles. Vepslai?ed mu?tati?ed (ladii om O. J. ?ukova). ? Petroskoi: ≪Periodika≫, 2018. ? 96 lp. ? Lpp. 31?33.
ISBN 978-5-88170-307-3
(veps.)
(ven.)