Nikel' ( Ni ? niccolum latinan kelel) om 28nz' himine element himi?iden elementoiden periodi?es tabludes . Sen sijaduz om kumnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan modhe ? kahesanden gruppan laptalagruppas, VIIIB), tabluden nellandes periodas.

Uhthine umbrikirjutand ? [ vajehta | vajehtada tekst ]

Nikel' om levitadud Man kores keskmaras, 0,01 % massan modhe vai 100 grammad tonnas. Voib louta i?esundujad nikelid vai?e meteoritoi? raudanke uhtes. Vl 1751 ro?ine Aksel' Fredrik Kronstedt-himik sai puhtast nikelid ezmai?en kerdan.

Metall da sen uhtnendad oma toksi?ed, kuctas allergi?t reakcijad. Nikelin otand sudaimehe om vitiligon uhteks sui?pai.

Fizi?ed i?endad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Nikel' om lujas kova plastine tagokaz korrozijanvastaine hobedai?vauged pali?manendmetall . Elementan elektroniden konfiguracii orbitaliden modhe voib olda mugoi-ki: 2, 8, 17, 1.

Atommass ? 58,6934. Ninevuz (normali?i? arvoimi?i?) ? 8,9 g/sm³. Suladandlamuz ? 1728 K (1455 C°). Kehundlamuz ? 3003 K (2730 C°).

Londuseline nikel' kogoneb vides stabili?es izotopaspai: ⁵⁸ Ni (68,27 %), ⁶⁰ Ni (26,10 %), ⁶¹ Ni (1,13 %), ⁶² Ni (3,59 %), ⁶⁴ Ni (0,91 %). Tetas 26 ratud radioaktivi?t izotopad 48..57, 59, 63, 65..78 atommassanke, i kahesa izomarad. Niiden keskes kaiki? hatkembad ?ihodajad oma ⁵⁹ Ni-izotop (T _½ =76 tuhad vozid), ⁶³ Ni 100,1 vot pol'?ihodami?en pordonke i ⁵⁶ Ni-izotop (T _½ =6,07 paivest).

Himi?ed i?endad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Nikel' om vahaaktivine himi?e?ti. Ei ole reakcijad nenidenke substancijoidenke: vezi, muglad i erased muiktused. Muigotandmarad: +3..+1, muga?o +4 harvoin. Metall om kattud hapandusen kerthel normali?i? arvoimi?i?. Nikel' palab il'mas tuhkan nagus vai?e i sadab kaht hapandust: NiO i Ni ₂ O ₃ .

Metall segoitase aktivi?ik? vahan koncentriruidud azotmuiktuses:

${\displaystyle {\mathsf {3Ni+8HNO_{3}(30\%)\rightarrow 3Ni(NO_{3})_{2}+2NO+4H_{2}O}}}$

i koncentriruidud palabas rikmuiktuses:

${\displaystyle {\mathsf {Ni+2H_{2}SO_{4}\rightarrow NiSO_{4}+SO_{2}+2H_{2}O}}}$,

reakcii maneb vitkos solmuiktusenke i vahan koncentriruidud rikmuiktusenke.

Kavutand [ vajehta | vajehtada tekst ]

Ottas nikelid kavutami?he tehmaha rosttumatont terast (sadud nikelin kaks' koumandest), raudatomid i rakanvastai?id uhthesuladisid. Kavutadas nikeliruimha pindoid, tehmaha vanuimid, akkumulatorid i jargeli?id rahuzid . Renein nikel' om himi?iden reakcijoiden katalizatoraks.

Saihe 2,25 mln tonnoid mail'mas vl 2016. Pategijad (enamba 200 tuh. tonnoid) oma Filippinad , Venama , Kanad , Avstralii , Uz' Kaledonii (Francii). Vl 2012 maksoi 15,5..17,6 US$ kilogrammas.

Irdkosketused [ vajehta | vajehtada tekst ]

• Nikel' webelements.com -saital. (angl.)
• Kirjutuz nikeli? Himi?iden elementoiden populari?es n-t.ru -kirji?tos. (ven.)

Nikel' Vikiaitas