Mal'mo

Mal'mo
Malmo
Lidnanznam ;	Flag ;
Valdkund	Ro?inma
Elajiden lugu ( 2023 )	360,249 ristitud
Pind	332,6 km²
Pamez'	Katrin Stjernfel'dt D?amme ; (heinku 2013?, ; Katrin Stjernfeldt Jammeh )
Telefonkod	+46-(0)40
Aigvo	tal'vel UTC +1, ; kezal UTC +2

Mal'mo ( ro? .: Malmo [?malːmøː], dan .: Malmø [?mælm?ø?]) om Ro?inman meriport i koumanz' lidn elajiden lugun modhe. Se om Skone -agjan administrativine keskuz.

Istorii [ vajehta | vajehtada tekst ]

Elandpunkt mainitase ezmai?en kerdan vl 1275 lidnan statusanke. Hanzan torgovanad sel'dil ?ingotihe sida edel ro?i?-dani?id sodoid.

Mal'mo ?ingotase jaredal jadumatomal meriportal (otab lidnan territorijan pol't), laivansauvomi?el, raudbetonan i IKEA -furnituran tehmi?el, vezima?iniston (ABS-torguindmark) i meritulleielektroturbinoiden pastandal, himi?el industrijal todud portha kivivoil.

Geografijan andmused [ vajehta | vajehtada tekst ]

Lidn sijadase Eresunn-sal'men randal, 12 m u.m.t. keskmai?el korktusel. Se om kaiki? suvemb Ro?inman lidn pai?i agjan kahtes toi?es lidnas ( Trelleborg i Istad ). Lidnan uhthine pind om 332,6 km², sida kesken kuivma 156,9 km², vezi otab 175,8 nellikkilometrad.

Klimat om ven valdmeren, laman Gol'fstrim -joksmusen valatoitusenke, paivoikaz kezal, pil'vesekaz lujas tal'vaigan. Voden keskmaine lamuz om +9,2 C°, kezakun-elokun +15,9..+18,5 C°, tal'vkun-uhokun +0,8..+2,8 C°. Ekstremumad oma ?28,0 C° (viluku) i +34 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om ?0,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +14,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus i elokus. Paneb sadegid 673 mm vodes, enamba kezakus-elokus (63..86 mm kus) i redukus-tal'vkus (64..69 mm kus), vahemba sulakus (30 mm). Pane?kandeb lunt tal'vkus-kevaz'kus, no se sulab teravas papaloin.

Elajad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Vl 2012 lidnan elajiden lugu oli 318 107 ristitud, vl 2017 ? 333 633 ristitud. Kaiki? suremb lidnan ristiti?t om nugud'. Kaik 768 119 ristitud eladas ezilidnoidenke 2522 km² pindal (2023).

Uskondan modhe lidnan nellandez oma islamanuskojad .

Vspai 2010 immigrantad ottas ristiti?tos enamba kaht videndest, ho tulihe sodategendoiden mai?pai (en??en Jugoslavijan mad, Irak, Somali) valdkundali?en jargendusen modhe, i sirtihe lahi?es Danijaspai, sik? mi?e Ro?inman socialine kaskusi?t om pehmdamb mi Danijas, sen-?o aigan om kebn sadas sihesai.

Znamasine ulaopendusen aluzkund om Mal'mon universitet ^[1] ( ro? .: Malmo universitet , 12,7 tuh. ulaopenikoid vl 2021). Sen aluz om pandud vl 1998 kut ula?kol, om universitetan statusanke vspai 2018, vi? fakul'tetad ratas.

Transport [ vajehta | vajehtada tekst ]

Avtobusad i velosipedad (410 km veloteid) oma kundali?eks transportaks lidnas. Lidnelektrojonusiden rengazjono sei?emenke stancijanke radab lidnas vn 2018 tal'vkuspai. Elektrojonused uhtenzoittas ezilidnoidenke. Avtoiden import tegese industriali?es meriportas.

Mal'mo om uhtenzoittud avto- i raudtesildal Kopenhagenanke 19 km pitte, mulub sen aglomeracijha (4 mln elajid), uhthine komitet ohjastab molembil lidnoil, uks' kompanii valdoi?eb lidnoiden portoil. Rahvahidenkeskei?ed lendimportad ratas niiden umbri?tos. Lidnoidenkeskei?ed elektrojonused uhtenzoittas Kopenhagenanke kaiku??es 15 minutas (?asus oli?el aigal), ajelend otab 40 minutad. Metropolitenan jono lidnoiden keskes om vai?e planoi?.

Rahvahidenkeskeine civiline Mal'mo -lendimport ^[2] (edel 2007. vot Sturup , MMX / ESMS , 1,9 mln passa?iroid vl 2019) sijadase 28 km paivnouzmha lidnaspai. Tehtas reisid Stokhol'mha, Gdan'skha i Balkani?en pol'saren lidnoihe, om sezoni?id ?arterreisid Keskmeren i Kanari?iden sariden lebutahoi?e.