Vologd
, jargeline
Venaman
provincialine lidn
Lidn
om eraz jared
elandpunkt
. Lidnan elajad ei rada
mai?anduses
tobjimalaz, no oma otnuded industrijha i holiti?iden sferha.
Lidnansauvomine
tedoidab lidnoiden ?ingotesen kaskusid da ohjandimid.
Lidn om territorii ?ingotadud i?andusenke, sauvusiden ajuz jamha elegi? ristiti?tole. Tartuz sundui
lidnuz
-sanaspai ? seinatud taho kai?emhas vihanikoid vaste. Lidn sadase, konz elandpunkt sijadase valdkundan torguindteiden ristikoi?endal, tarbhai?iden kaivatusiden loudmi?sijanno, valdkundan planiruidud ?ingotesen modhe.
Aigan mandes lidnoiden lugu li?adui ristiti?ton, torguindan i tegimi?ton kazvandan tagut. Lidnastumine (Urbanizacii) zavodihe, se om ristituiden sirdandan process lidnoihe kulaelandpunktoi?pai. 1950-nzi? vozi?pai ezilidnastumine (suburbanizacii) tegihe ?ingotadud maiden pirdaks, ristitud sirttas ezilidnoihe ecmaha elon komforti?id arvoimi?id, no ratas lidnas, muga lidnaglomeracijad sadasoi?.
Vl 2015 laz nellad milliardad ristituid oliba lidnalai?ik?, se lugu ulitab ristitkundan lugun pol't.
Nugud'aigai?ed lidnad jagasoi? penik? (vahemb 50 tuhad elajid), keskmai?ik? (50..100 tuhad), surik? (100..250 tuhad), tobjik? (250..500 tuhad), sur'kuluik? (500 tuhad ? 1 million) i millionnikoik? (enamb uht millionad elajid).
Sured lidnad oma
globali?ed
, niiden ?ingotez mari?ese infrastrukturan olendan i kavutandan modhe.
Ajil suril lidnoil om i?eze
lidnoid-kaimdajid
. Ned voidas uhtenzuda i sata
aglomeracijad
, kudambad voidas olda uhtenzoittud
megalopolisoihe
.
Lidnha sidodud vepsan mu?tati?ed da ozoitesed
[
vajehta
|
vajehtada tekst
]
- Ei kaht carid uhthe lidnha mulutagoi.
- Ni kulas kundai, ni lidnas lendai.
(nimihe ei sattu ristitun polhe)
- Hebo hirnui lidnas, a taga vall'astuz sarahti. (jumalanjuru)
