Ladog vai Ladogjarv vai Ladoganjarv ( livv .: Luadogu ; suom .: Laatokka ; ven .: Ладога, Ладожское озеро , amui?es oli Нево ) om jarv Venaman lodehes. Se om kaiki? suremb Evropas londuseline reskvedenjarv, Venaman kahtenz' surtte Baikalan jal'ghe.

Ladogan randad muludas Karjalan Tazovaldkundan da Leningradan agjan territorijoihe laz poleti.

Uhthi?ed andmused [ vajehta | vajehtada tekst ]

Jarven pind om 17,6 tuhad km² (saridenke ? 18,1 tuhad km²), levitase vi? metrad u.m.t. korktusel. Vedenmassan mulu ? 838 km³; suvuz ? 230 metrhasai, keskmaine suvuz om 47 metrad. Kaik om 660 sart enamba mi gektar pindanke, niiden uhthine pind om 435 km². Kaiki? znamasi?emb sar' om Riekkalansaari (Rekkalansar', 55,3 km²). Suva pohjoine pala om astroblem ezimeletaden ^[1] , krateran diametr om 80 km, formiruihe meteoritan lanktendan jal'ghe 38,5 tuhad vozid tagaz.

Klimat om ven , meren i kontinentali?en rounal. Jarven rajonas voden keskmaine lamuz om +3,2 C°. Paneb sadegid 475 mm vodes. Purustuz om vall', veden 92 % lahteb Nevan kal't i vai?e 8 % purustub pindaspai. Pil'vesi?uz om paks, voden kaikutte videnz' paiv om paivoikaz. Ladogan pind jadub randoi?pai keskuzpalaha tal'vkus-uhokus, kattase jal tauzin vai?e soravan tal'ven statjas, sulab sulakus-semendkus. Vezi viligoi?ese lujas hatken tal'ven tagut, ka jarven ?oidud suvemb mi 20 m oma vilud kezal-ki (+4..+10 C°), vai?e pindaline ?oid oleleb lam' elokus (randoidenno +24 Cel'sijan gradushasai, keskuzpalas +18..+20 C°).

Uhthemanho 35 joged langetas Ladogjarvhe, uhtenzoitai Ani?enke Suvar' om kaiki? jaredamb nii?pai. Vai?e uks' Neva -jogi lahteb jarvespai. Jarv mulub Atlanti?en valdmeren Baltijan meren basseinha. Karjalan kagluz eri?tab Ladogad Suomen lahtespai .

Kavutand [ vajehta | vajehtada tekst ]

Laivoidenlikund tegese jarven suves papaloin, juguiden kahesa millionad tonnoid om vedadud vl 2000. Kezaaigan om turistastjoid Valaaman sari?tonnoks.

Ladogas elab 53 kaloiden erikod, nii?pai kumne erikod oma i?anduzznamoi?endanke.

Nened lidnad sijadasoi? jarven randal (?astomarai?en modhe): Uz' Ladog , ?lissel'burg i Priozersk Leningradan agjas, Lahdenpohj , Sortaval i Pit'krand Karjalan Tazovaldkundas.

Homai?endad [ vajehta | vajehtada tekst ]

1. ↑ Юрковец В. Ладожская астроблема (Ladogan astroblem) // Вестник Российской Академии ДНК-генеалогии. ? 2011. ? № 10. (ven.)

Ladog Vikiaitas