Vauktu?en al'fa-spiralin segmentan termali?ed kolaidused. Sen amplitud kazvab lamuden li?adusenke. Videon hatkeli?uz om 1,1 sekundad, 28 kadrad.
Lamuz
vai
temperatur
(
latin
.:
temperatura
-sanaspai ≪sattui segoitez≫, ≪normaline olend≫) om skalarine fizine suruz, harakterizuib
termodinami?t
sistemad, ozutab hibjoiden lambitusen marpordhiden el'gendust.
Fizi?en suruden znam om
T
vai
t
. Sistemine mari?enduhtnik lamuden taht om
kel'vin
(K). Jargeli?es elos kavutadas Cel'sijan gradusad (C°, °C), muga?o Farengeitan gradusad (F°, °F) anglijankel'?i? mai?, om erasid toi?id pordhi?toid (oz., Reomuran). Ladim mari?emha lamut om
lamanmari?im
vai gradusnik. Ei voi marita lamut oikti, vai?e hibjoiden toi?iden i?endoiden vajehtusen kal't (mulu, painuz, elektrovastustuz, elektrolikutai vagi, sadegoi?endan intensivi?uz).
Absolutine nol'
(0 K = ?273,15 C°) om lamuden minimaline voimusine znamoi?end. Lamuden ulaznamoi?end om rounatud Plankan lamudel, sen teoretine znamoi?end om 1,41679(11)?10
32
K. Kaiki? madalamb sadud ristitul lamuz om 1,7?10
?7
K, amerikai?ed Erik Kornell i Karl Viman saiba sida rubidijan atomoiden vilugoitusel vl 1995. Kaiki? korktemb sadud ristitul lamuz om ~ 10?10
12
К (kuti Kaikuses sen elon ezmai?il sekundoil), Suren adronkollaideran tedomehed saiba sida vl 2010 pigustadud laz vauktusen pigudehesai hahktinan ioniden ainastusel.
Kaiki? enamba levitadud lamuded oma empirine, absolutine, termodinamine. Fazi?en pali?manendan lamuded: sulami?en, kehundan, kondensacijan, sintezan, gomologine,
koumekerdaine ?okkoim
, Debain (harakteristine), Kurin, Nejelan. Erased sattutoitud lamuded: reakcijan zavodindan, palastusen, honuzline, irdlamuz, idandan, kuivatesen, vilugoitusen, jahtundan, kul'mandan, kalindan, uhthekeitandan, kritine.
- Kezavezi
?
vezi
honuzli?enke lamudenke.