Kuba
(
isp
.:
Cuba
), oficiali?ik? ?
Kuban Tazovaldkund
(
isp
.:
Republica de Cuba
[re?puβlika ðe ?kuβa]), oficialitomik? vspai 1959 ?
Joudjuden Sar'
, om sar'hine valdkund
Kariban meren
pohjoi?palas. Sen paine da kaiki? suremb lidn om
Havan
.
Valdkund om
URO:n
uhtnijan vspai 1945. Uhtneb
Uhtnemi?etomuden likundha
vspai 1961,
Kariban valdkundoiden organizacijha
vspai 1994. Kuba om
Mail'man torguindan organizacijan
uhtnijan vspai 1995.
Vl 1895 suguz'kus Kuba tedi?toiti i?eze ripmatomudes
Ispanijaspai
. Vn 1898 10. paival tal'vkud Ispanii tundi?ti sida da kandi Kubad dominionaks, no pali?i severzi?-se kui? ispani?-amerikaine soda zavodihe, i Kuba putui
AUV:oiden
ohjandusen alle. Vn 1902 20. paival semendkud Kuba sai ripmatomut okkupacijan lopindan satuseks da kandihe tazovaldkundaks.
Vn 1976 valdkundan Konstitucii om vajehtadud vn 2019 Konstitucijal
[2]
referenduman abul (24. uhokud, 87% oliba ≪za≫). Se om Kuban videnz' Konstitucii ripmatomuden sandan aigaspai, om vages vs 2019 sulakun 10. paivaspai, vahvi?tihe edeli?id vll 1901, 1934, 1940 i 1976.
Kuban topografine kart
Valdkund otab
Kuba
-saren,
Huventud
-saren da ajiden (laz 1600) penembiden sariden territorijoid
Suriden Antiliden sariden
mulundas. Kuba om jagadud
Pohjoi?amerikaspai
Atlanti?en valdmeren
Floridan sal'mel
pohjoi?es da
Jukatanan sal'mel
paivlaskmas. Matkad
AUV:oihesai
Floridan sal'men
kal't om 180 km (kaiki? kaidas sijas),
Gaitihesai
Tulleipol'?en sal'men
kal't ? 77 km,
Jamaikahasai
Kolon
-sal'men kal't ? 140 km,
Meksikhasai
Jukatanan sal'men
kal't ? 210 km. Saren piduz paivlaskmaspai paivnouzmha om 1250 km.
Kariban meren
randanpird om 3735 km.
Kubal ei ole valdkundrounoid madme.
Guantanamon sodameribaz
om anttud
kortomha
AUV:oile
Kuban territorii rounanke 28,5 km madme.
Maged da uluded ottas territorijan koumandest, toine om tazangi?tod. Koume magi?tod om sarel: Sierra Maestra paivnouzmas, Eskambrai keskuzpalas i madal Kordil'jera-de-Guaniguaniko paivlaskmas. Kaiki? korktemb ?okkoim om
Turkino
-magi 1972 m u.m.t. keskmai?el korktusel, sijadase saren paivnouzmas.
Klimat om
tropine
passatine kaks'sezonine, relativine nepsuz om korged laz kaiken aigan. Vihmsezon oleskeleb semendkus-suguz'kus, kuiv sezon tuleb redukus-sulakus. Joged oma luhudad. Sar' ali?tub tropi?ile torokoile kovidenke tulleidenke.
Londuseli?ed pavarad oma
kivivoi
,
londuseline gaz
,
metallad
(
raudkivend
,
vas'k
,
kobal't
,
hrom
,
nikel'
),
azbest
; toi?ed varad ?
silikatad
,
keitandsol
,
mec
(territorijan kumnendez), vaghine
mahuz
.
Kapitolii
vl 2012 ? Kuban parlamentan i?tundoiden sija
Havanas
Kuba om unitarine socialistine
parlamentine
tazovaldkund kommunisti?en partijan dominiruindanke. Kuban kompartijan pamez' jab severzidenke-se valdatusidenke vn 2019 Konstitucijan modhe. Vll 1976 (tal'vku) ? 2019 (reduku) valdkundan pamez' oli Valdkundan Nevondkundan pamez'. Vn 2019 redukuspai valdkundan pamez' om Kuban prezident, parlamentan uhtnijad valitas handast. Prezidentan valdatusiden strok om vi? vot uhtenke voimusenke valitas kahtendeks strokuks, han oli ohjastusen (ministri?ton) pamehen muga?o edel 2019. vot. Nugud'aigan paministr om ohjastusen (ministri?ton) pamez', prezident vali?eb kandidatad paministran radnikusele vahvi?tamha parlamentan uhtnijoil, valdatusiden strok om rounatud videl vodel.
Rahvahan Tobmuden Nacionaline Suim (
isp
.:
Asamblea Nacional del Poder Popular
) ? se om uks'kodine valdkundan parlament. Deputatoiden lugu om 605 ristitud, valitas heid kerdan vides vodes. Parlament formiruib ohjastust da paneb sen pamest (han-?o prezident), muga?o Valdkundan Nevondkundan (35 uhtnijad) pamest, radnikusele. Parlament tegeb kaks' sessijad vodes, sen pala ? Valdkundan Nevondkund ? radab sessijoiden keskes.
Parlamentan uhtnijoiden jargenduseli?ed vali?endad oliba vn 2018 11. paival kevaz'kud (9. kucund), lindas vn 2023 26. kevaz'kud, uhtnijoiden lugu poleneb i linneb 474. Prezident om
Migel' Dias-Kanel'
vs 2019 redukun 10. paivaspai, radoi Valdkundan Nevondkundan pamehen vll 2018?2019, kompartijan pamez' vn 2021 sulakun 19. paivaspai. Kompartijan edeline pamez' om
Raul' Kastro
, radoi vll 2011?2021. Paministr om
Manuel' Marrero Krus
vn 2019 tal'vkun 21. paivaspai.
Kacu kirjutuz:
Kuban administrativi?-territorialine jagand
.
Administrativi?-territoriali?ik? Kuba jagase 16 agjaks (provincijaks,
isp
.:
provincia
) i specialine
Huventud
-municipii om olmas. Kaik agjad alajagasoi? municipijoik? (isp.
municipio
), niid om 169.
Kubas eladas
kubali?ed
. Vl 2012 valdkundan ristiti?t oli 11 163 934 elajad
[3]
. Kaiki? suremb ristiti?t oli 11 239 tuh. elajid vll 2015?2016.
Augoti?libundan modhe (2012):
evropalai?ed
? 64,1 %,
mulatad
i segoitadud augoti?libundanke ? 26,6 %,
afrikalai?ed
? 9,3 %.
Uskondan modhe (2010):
hristanuskojad
? 59,2 %, rahvahali?ed religijad (Afrikaspai,
spiritualizm
, hristanuskondan pojavad) ? 17,4 %, toi?ed uskojad ? 0,4 %,
religijatomad
? 23,0 %.
Kuban toi?ed jaredad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid, surembaspai penembha):
Santjago de Kuba
,
Kamaguei
,
Ol'gin
,
Guantanamo
,
Santa Klar
. Lidnalai?iden pala om 77,2 % (2020).
I?anduz om agrari?-industrialine. Valdkund nacionalizirui kaiked ekonomikad vn 1960 revolucijan jal'ghe. Saharan i tabakan tehmine om levitadud kaiki? enamba. Nikelin eksportine pastand tegese. Turizm tob rahali?oid. Ai tavaroid jagase ristiti?tos kartai?iden modhe, erased oma maksutomad. Vspai 2016 penen i keskmai?en biznesan edheotandad oma legitimi?ed, mi?e revolucijan azj jai elegi?, Raul Kastron melen modhe.
Vl 2009 Kuban paeksport oli
nikel'
(16 %),
sahar
(13 %),
zellad
da
vakcinad
(13 %),
sigarad
(10 %); toine eksport ?
vin
(5 %),
merenproduktad
(3 %), toi?ed
metallad
(2 %),
cement
(2 %),
kivivoi
(1 %),
raud
(1 %).
- ↑
Kuban ristiti?ton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. ?
Cia.gov
.
(angl.)
- ↑
Vn 2019 Kuban Konstitucijan tekst
constituteproject.org
-saital.
(angl.)
- ↑
Vn 2012 Kuban rahvahanlugemi?en andmused. ?
Ruso.prensa-latina.cu
.
(isp.)