Man klimatan klassifikacii Koppenan modhe
Klimat
(
amui?grek
.:
κλ?μα
klima
≪kon'akuz≫, genitiv
amui?grek
.:
κλ?ματο?
klimatos
, paivai?en sadegiden kon'akuz lapakoiktale pindale) om
san
aivozne re?im, enamba mi 30 vodes papaloin
[1]
.
Kaidos el'genduses klimat om lokaline, harakterizuib arni necida tahondad sen geografi?en sijadusen modhe. Avaros el'genduses klimat om globaline, se om olendoiden
statistine
ansambl', kudambid ≪atmosfer ? gidrosfer ? kuivma ? kriosfer ? biosfer≫-sistem labitab severzi?-se voz'kumni?. Ei voi otta san ?urazundad klimati?es normaspai
klimatan toi?etami?eks
, oz., lujas vilu tal'v ei ozuta klimatan vilugoi?endad.
Klimatologii
tedoidab klimatad, se tedomehed oma
klimatologad
. Paleoklimatologii tedoidab en??id klimatan toi?etami?id. Man li?aks, klimat-tartuz voib olda kosketusi? toi?idenke planetoidenke da niiden kaimdajidenke atmosferan olendanke.
Nened pai?ed globali?ed geofizi?ed cikli?ed processad formiruidas klimati?id arvoimi?id Man pindal: lamudenporund, vedenporund,
atmosferan
uhthine cirkulacii. Jal'gmai?en modelid kavutasoi? tuleban klimatan toi?etami?en arvoiden taht.
Keratas klimati?id harakteristikoid meteorologi?iden elementoiden kaclendoi?pai. Niiden keskes kaiki? znamasi?embad oma atmosferine painuz, tullein piguz i ?uraduz, il'man lamuz da nepsuz, pil'vesi?uz, atmosferan sadeged. Sen li?aks tedoitas nenid parametrid: paivai?radiacijan hatkeli?uz i summ, rosttumatoman pordon hatkeli?uz, nagubusen edhuz, mahusen i vezi?toiden veden ula?oiduiden lamuz, veden purustuz man pindaspai, lumikatken korktuz i olend, kaikenvui??ed atmosferi?ed nagused, radiacine balans.
I?andusen sarakod kavutadas klimatan andmusid: mai?anduz (vegetaci?en pordon lamuziden summ), biologii i tehni?ed sarakod (effektivi?ed lamuded).
- ↑
Shepherd, Dr. J. Marshall; Shindell, Drew; O'Carroll, Cynthia M. (1. uhoku 2005)
What's the Difference Between Weather and Climate?
(Mitte erind om san i klimatan keskes?)
nasa.gov
-portalal
(angl.)