Finiks

Vikipedii-spai
Finiks
Phoenix
Flag
Valdkund Amerikan Uhtenzoittud Valdkundad
Elajiden lugu  ( 2020 ) 1,608,139 ristitud
Pind 1,344,94 km²
Finiks Phoenix
Pamez' Keit Gal'jego
(kevaz'ku 2019?,
Kate Gallego )
Telefonkod +1?480, 602, 623
Aigvo UTC ?7


Lidnan rajonad (2008)

Finiks ( angl .: Phoenix [?fiːn?ks], muga?o ispanijan kelel AUV:oiden sudaimes, irdpolel Fenix , navahon kel' : Hoozdo [xoːzto]) om AUV:oiden kudenz' lidn-millioner, Arizon -?tatan palidn (vn 1912 uhokun 14. paivaspai), sen kaiki? suremb lidn.

Lidn om sodaelektrotehni?en tegimi?ton, sodaaviacijan da atomtegimi?ton keskuz.

Istorii [ vajehta | vajehtada tekst ]

Vl 1867 D?ek Svilling-armijanveteran pani i?eze mai?anduzferman alust amui?en indejalai?iden elandpunktan sijas. Finiks-?ilo sai lidnan statusad vn 1881 uhokun 25. paival.

Vn 1911 semendkun 18. paival ezmaine padosein oli pasttud radmaha vezivaradimenke ?ingotamha mai?andusen edheotandoid.

Geografijan andmused [ vajehta | vajehtada tekst ]

Finiks sijadase ?tatan keskuses, vedase pohjoi?espai suvhe. Uhthine pind om 1344,94 km², sida kesken vezi otab 2,63 nellikkilometrad. Lidn sei?ub tazangi?tol, 331 m u.m.t. keskmai?el korktusel, sijadase Solt-jogen molembil randoil ( angl .: Salt River 320 km pitte), no se om ojandeh tobjan palan pai?i veden heitandan aigas vezivaradimespai. Finiks om konurbacijas Mesanke da Glendeilanke .

Klimat om subtropine letetazangi?ton, kuiv da rak. Voden keskmaine lamuz om +24,2 C°, kezakun-suguz'kun +31,8..+35,3 C°, tal'vkun-uhokun +13,2..+15,5 C°. Ekstremumad oma ?9 C° (viluku) i +50 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om +8..+9 C° (kezaku, suguz'ku), tal'vaigan maksimum om +33 C° (uhoku). Paneb sadegid 183 mm vodes, kaiki? kuivamb pord om sulaku-kezaku (10 mm kaikes pordos), toi?il kuil paneb 14..24 mm kus, enamba uhokus (24 mm). Keskmaine relativine nepsuz vajehtase 19..28 % rounoi? sulakus-kezakus i oleleb 32..52 % toi?il kuil. Poud oleleb 330 paivad vodes.

Tobmuz [ vajehta | vajehtada tekst ]

Finiks jagase 15 lidnankundaks ( angl .: urban village ), muga?o severzik?-se lidnanlaptoik? ( neighborhood ).

Edeli?ed lidnan pamehed (merad) oma Tel'da Uil'jams ( Thelda Williams , velgusentautai, semendku 2018 ? kevaz'ku 2019), Greg Stenton ( Greg Stanton , viluku 2012 ? semendku 2018).

Elajad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Vl 2010 lidnan ristiti?t oli 1 445 632 elajad, vl 2014 ? 1 537 058 elajad. Kaiki? suremb lidnan ristiti?t om nugud'. Vl 2020 lidnan aglomeracii oti kumnenden sijan AUV:oi? ristiti?ton lugun modhe ? 4,8 mln elajid (vl 2014 oli 4,4 mln i 12. sija).

I?anduz [ vajehta | vajehtada tekst ]

Suren Finiksan kogosudaiprodukt om enamba 200 bln US$ (vl 2012).

US Airways ( American Airways -kompanijan pala) pafater, American Express -rahanoigenduzkompanijan pakeskuz, Intel -kompanijan sei?eme tegint sijadasoi? lidnas.

Transport [ vajehta | vajehtada tekst ]

Avtobusad da kiruhtramvaid oma kundali?eks transportaks lidnan sudaimes. Vspai 1996 raudteuhtenzoitust ei ole, lahembaine raudtestancii om 48 km suvhe. Avtoiden da velosipediden kortomha andmi?en sistem om ?ingotadud.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Finiks Skai Harbor -lendimport [1] ( PHX / KPHX , 46,2 mln passa?iroid vl 2019) sijadase vides kilometras suvipaivnouzmha lidnan azjali?es keskusespai. Si?pai tehtas reisid Meksikha , Kanadha da Sur'he Britanijha , muga?o AUV:oiden sudaimes.

Homai?endad [ vajehta | vajehtada tekst ]

  1. Rahvahidenkeskei?en Finiks-lendimportan sait ( phoenix-airport.com ). (angl.)

Irdkosketused [ vajehta | vajehtada tekst ]



AUV:oiden jaredad lidnad
Enamba 3 mln. elajid Los And?eles | Nju Jork
1?3 mln. elajid ?ikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. elajid ? 1 mln. D?eksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | ?arlott
Enamba 500 tuh. elajid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Na?vill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Va?ington