Cirkonijan brusuded uhten kubi?en santimetran kohtha
| 40
|
0
0
2
10
18
8
2
|
Zr
91,224
|
| Cirkonii
|
Cirkonii
(
Zr
?
zirconium
latinan kelel) om 40nz' himine element
himi?iden elementoiden periodi?es tabludes
. Sen sijaduz om nellandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan modhe ? nellanden gruppan laptalagruppas, IVB), tabluden videndes periodas.
Element om levitadud londuses, pala Man litosferas ? 170..250 grammad tonnas.
Germanine Martin Genrih Klaprot-himik avai?i cirkonijan vl 1789. Mulub mineraloihe
gafnijan
uhtes.
Biologi?t rolid ei ole, segoitamatomad vedes cirkonijan uhtnendad oma inerti?ed himi?e?ti bioumbri?tos. Metall sattub proteziruimha luid i hambhid.
Cirkonii om plastine ho?tai hobedai?vauged
metall
. Polu palab i poukahtub il'mas. Metall oleskeleb kahtes kristalli?es modifikacijas jargeli?el painudel: α-Zr geksagonali?enke seglusenke kandase β-cirkonijaks kubi?enke seglusenke 863 C° (li?asegoitusita) lamudel.
Atommass ? 91,224. Ninevuz (normali?i? arvoimi?i?) ? 6,506 g/sm³. Suladandlamuz ? 2128 K (1855 C°). Kehundlamuz ? 4650 K (4377 C°).
Londuseline cirkonii kogoneb vides izotopaspai, nell' oma stabili?ed:
90
Zr (51,46 %),
91
Zr (11,23 %),
92
Zr (17,11 %),
94
Zr (17,4 %),
96
Zr (2,8 %, T
½
=2 × 10
19
vot). Tetas muga?o 28 ratud radioaktivi?t izotopad 78..89, 93, 95, 97..110 atommassanke, i kuz' izomarad. Kaiki? hatkembad ?ihodajad oma
93
Zr-izotop 1,61 mln vozid pol'?ihodami?en pordonke,
88
Zr (T
½
=83,4 paivest) i
95
Zr (64 paivest).
Ottas kavutami?he metallurgijas legiruindli?aduseks. Vajehtadas huvasugui?id metalloid tehnikas. Tehtas astjoid, sudaitukui?iden reaktoriden paloid, muiktusenvasta?t ma?ini?tod. Kavutadas praznikambu?kelusen ?libakoik?, palab teravas i laz savuta.
Londuseli?ed varad oma keskitadud Avstralijas, Suviafrikan Tazovaldkundas, Venamas (mail'man kumnendez, om ai Kolan pol'sarel), AUV:oi?, Brazilijas, Indijas.