Brest

Brest
Брэст (vaug.)
Брест (ven.)
Lidnanznam ;	Flag ;
Valdkund	Vaugedvenama
Elajiden lugu ( 2023 )	342,461 ristitud
Pind	146,12 km²
Pamez'	Sargei Labadzinski ; (kevaz'ku 2023?, ; Сяргей Лабадз?нск? )
Telefonkod	+375?162
Aigvo	UTC +3

Brest ( vaug .: Брэст , ven .: Брест , oficialine rahvahidenkeskeine transkripcii: Brest ) om lidn Vaugedvenaman suvipaivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn elajiden lugun modhe, Brestan agjan administrativine keskuz (vn 1939 tal'vkuspai), muga?o Brestan rajonan (ei mulu sihe).

Istorii [ vajehta | vajehtada tekst ]

Elandpunkt mainitase ezmai?en kerdan vl 1017 kut drevlanoiden lidn, valdkundan videnz' lidn amui?usen modhe. Mainitihe Kijevan jumalankodikundan Eziaugui?es aigkirjas vl 1019 Berestje -nimenke ( Berestii , vaug .: Берасьце / Берасце / Бярэсце ), Brest oigenzi i?eze voz'tuhad vl 2019. Vn 1241 vilukus lidnan polk torazi Batii-hanan joukud vaste, i ajad lidnalai?ed oliba riktud. 17. voz'sadaspai vhesai 1920 lidnan nimi oli Brest-Litovsk . Lidn mului Pol'?anmaha vll 1920?1939 Brest Bugal -nimenke ( pol'? .: Brze?? nad Bugiem ). Toi?en mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (heinku 1941 ? 28. heinku 1944). Lidnan evrejalai?ed otiba kaks' koumandest ristiti?tos vl 1897, i laz kaik oliba riktud okkupacijan aigan.

Brest ?ingotase somtegimi?tol (lihakombinat, leibtegim, vintegim, oluden i alkogolitomiden jomiden pastand), elektrotehni?en sarakon tegimil (elektrotehnine, elektromehanine, lampoiden, radiotehnine, mikroelektronikan komponentad), gazapparaturan tegimel (≪Gefest≫-torguindmark), tekstilin i omblendan edheotandoil, sauvondmaterialiden pastandal ( savi? , krepindapakut, raudbetontegesed), turizmal. Znamasine transporttesol'm valdkundas i rounmal, koume muitterminalad ratas.

Geografijan andmused [ vajehta | vajehtada tekst ]

Lidn sijadase agjan paivlaskmas, Pol'?anman rounanno, Paivlaskmaine Bug -jogen randal Muhavec-jogen lanktendanno sihe, 141 m u.m.t. keskmai?el korktusel. Matkad Minsk -palidnhasai om 320 km pohjoi?paivnouzmha.

Klimat om ven kontinentaline valdmeren valatoitusenke. Keza om paivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmaine lamuz om +8,7 C°, kezakun-elokun +18,0..+19,9 C°, tal'vkun-uhokun ?0,8..?2,3 C°. Ekstremumad oma ?35,5 C° (tal'vku) i +36,7 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +1,3 C° (eloku), tal'vaigan maksimum om +17,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 600 mm vodes, enamba heinkus (83 mm), vahemba redukus-sulakus (33..42 mm kus). Paneb lunt 21 sm vodes, sulab teravas papaloin. Kun keskmaine relativine nepsuz vajehtase 66..71 % rounoi? sulakus-elokus, 85..87 % tal'vkus-uhokus.

Tobmuz [ vajehta | vajehtada tekst ]

Brest jagase kahteks rajonaks vspai 1978: Leninski rajon ( vaug .: Лен?нск? раён ) i Maskouski rajon ( Маско?ск? раён ).

Edeline lidnan pamez' om Alaksandr Raga?uk (reduku 2014 ? kevaz'ku 2023, Аляксандр Рагачук ).

Elajad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Vn 2009 Vaugedvenaman rahvahanlugemi?en modhe lidnan elajiden lugu oli 309 764 ristitud, agjan 22 %. Kaiki? suremb lidnan ristiti?t om nugud', agjan 26 %.

Rahvahad (2019): vaugedvenalai?ed ? 81 %, venanikad ? 11,4 %, ukrainalai?ed ? 4 %, pol'?anmalai?ed ? 0,9 %, toi?ed rahvahad ? 2,7 %.

Kaik koume ulaopendusen aluzkundad ratas lidnas: Brestan valdkundaline universitet A.S. Pu?kinan nimed ^[1] ( vaug .: Брэсцк? дзяржа?ны ?н?верс?тэт ?мя А. С. Пушк?на , alusenpanend 1945 kut pedinstitut, reorganizacii universitetaks 1995, 7 tuh. ulaopenikoid uhesal fakul'tetal), Brestan valdkundaline tehnine universitet ^[2] ( vaug .: Брэсцк? дзяржа?ны тэхн?чны ?н?верс?тэт, БрДТУ , alusenpanend 1966 kut in?eneri?sauvondinstitut, reorganizacii universitetaks 2000, 5,4 tuh. ulaopenikoid kudel fakul'tetal i uhtel palakundal), Vaugedvenaman nacionali?en tehni?en universitetan (Minsk) Brestan filial. Toi?ed profopendusen aluzkundad oma 11 kolled?ad i olimpi?en varan ?kol (kaik ned oma valdkundali?ed).

Transport [ vajehta | vajehtada tekst ]

Avtobusad (62 mar?rutad vl 2017), trolleibusad (kahesa mar?rutad) i mar?ruttaksid (17 mar?rutad) oma kundali?eks transportaks lidnas. Logisti?ed keskused ratas rounmanno raudtel i avtotel, kuz' raudtestancijad. Port Muhavec-jogel.

Rahvahidenkeskeine civiline Brest -lendimport ^[3] ( BQT / БРТ / UMBB , 18 tuh. passa?iroid vn 2019 ezmai?es poles) sijadase 15 km paivnouzmha lidnan keskuzpalaspai. Tehtas reisid Kaliningradha i Moskvha, om ?arterreisid Burgasha, Antal'jaha, Egiptan lebutahoi?e.