Aktinii ( Ac ? actinium latinan kelel) om 89nz' himine element himi?iden elementoiden periodi?es tabludes . Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan modhe ? koumanden gruppan laptalagruppas), tabluden sei?emendes periodas.

Nimituz libui amui?grek .: ?κτ?? aktis -sanaspai ≪sadeg≫.

Uhthine umbrikirjutand [ vajehta | vajehtada tekst ]

Element om lujas harv Man kores, metallan vahemb mi 2600 tonnad om olmas si?. Loutas urankivendoi? . Francine Andre-Lui Deb'jern-himik sai aktinijan ezmai?en kerdan vl 1899.

Aktinii om lujas radiotoksine!

Fizi?ed i?endad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Aktinii om juged radioaktivine hobedai?vauged metall . I?eze irdnagul se koskub lantanha lujas. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud. Metall pastab sinivauvhid sadegid radioakivi?usen tagut, voib nahta niid pimeduses.

Atommass ? 227,0278. Ninevuz (normali?i? arvoimi?i?) ? 10 g/sm³. Suladandlamuz ? 1500 K (1227 C°, ezimeletaden ). Kehundlamuz ? 3500±300 K (3200±300 C°, ekstrapoliruiden ).

Tetas 32 izotopad i sei?eme izomarad, ei ole stabili?id. Koume izotopad oma loutud londuses: ²²⁵ Ac, ²²⁷ Ac i ²²⁸ Ac. Kaiki? hatkemb ?ihodai om ²²⁷ Ac-izotop (T _½ =21,772 vot).

Himi?ed i?endad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Muigotandmarad: +3 (papaloin) i +2. Aktinii pojav 14 jal'geli?he elementha himi?il i?endoil.

Metall kattase hapanduzkerthel il'mas. Reagiruib vedenke.

Samine [ vajehta | vajehtada tekst ]

Nugud'aigan sadas aktinijad ratud mahtusel sudaitukreaktoras, substancijan sadud lugu mari?ese grammoil. Aktinii-227-izotop tegese radijaspai neitronbombardiruindal. Sadas 228-izotopad aktinijaspai-227 sil-?o mahtusel. Puhtastand maneb unotesen metodoil i ionvajehtusen reakcijoil.

Homai?endad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Irdkosketused [ vajehta | vajehtada tekst ]

• Aktinii webelements.com -saital. (angl.)
• Kirjutuz aktinijas Himi?iden elementoiden populari?es n-t.ru -kirji?tos. (ven.)

Aktinii (himine element) Vikiaitas