Dallas- i
Fort Uert
-lidnoiden kart (2023)
Dallas
(muga?o
anglijan
[?dæl?s] da
ispanijan
kelil, luhendused:
Big D
,
D-town
) om
AUV:oiden
lidn-millioner suvi?es
Tehas
-?tatas, sen kaiki? suremb lidn i?eze ezilidnoidenke, Dallas-umbrikon (2353,1 km²) administrativine keskuz. Om konurbacijas
Fort Uert
- i
Arlington
-lidnoidenke.
Lidn om rahaazjoiden da telekommunikacijoiden keskuz, transporttesol'm, muga?o atomenergijan tedoidusiden keskuz.
Vl 1841 D?on Nili Brajan pani lidnan alust. Dallas-?ilo sai lidnan statusad vl 1871.
Vl 1958
D?ek Kilbi
tegi melel
mikrosheman
Dallasas. Vl 1963 kul'mkun 22. paival AUV:oiden
D?on Kennedi
-prezident oli riktud tuikutimen ambundal neci? lidnas.
Texas Instruments
,
7-Eleven
da
Pizza Hut
mail'man kompanijoiden pafaterad sijadasoi? lidnas,
ExxonMobil
? paivlaskmai?es
Irving
-ezilidnas. Suren Dallasan
kogosudaiprodukt
om 448 bln US$ (vl 2013, kudenz' sija valdkundas).
Lidn sijadase ?tatan pohjoi?paivnouzmas, tazangi?tol,
Triniti-jogen
molembil randoil, 130 m u.m.t. keskmai?el korktusel. Dallasan uhthine pind om 999,2 km², sida kesken kuivma 879,56 km², vezi otab 113,6 nellikkilometrad.
Klimat om
subtropine
neps, kezal om upar'. Sik? ku vilu il'm Kanadaspai ainastase Dallasan rajonas laman il'manke
Meksikan lahtespai
, ka
tulleiportked
oleldas paksus dai tal'vel sa oleskeleb erazvui??ik? ? voib olda ?15 C° vai +30 C°, ika tal'v om pehmed tobjimalaz. Voden keskmaine lamuz om +20 C°, kezakun-suguz'kun +26,7..+30,7 C°, tal'vkun-uhokun +8,8..+11,1 C°. Ekstremumad oma ?19 C° (viluku) i +44 C° (kezaku-eloku). Kezaaigan minimum om +12 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +35 C° (uhoku). Ei olele haloid semendkus i suguz'kus. Paneb sadegid 999 mm vodes, enamba semendkus (116 mm) i redukus (122 mm), vahemba heinkus-elokus (59..65 mm kus) i vilukus (66 mm). Laz ei olele lunt. Keskmaine relativine nepsuz vajehtase 60..70 % rounoi? voden aigan.
Dallas-lidnan vali?endtarhoiden kart (2015)
Dallas jagase rajonik? (
angl
.:
area
), lidnanlaptoik? (
neighborhood
) da kundoik? (
community
).
Edeline lidnan pamez' (mer) om Maik Roulinz (
Mike Rawlings
, kezaku 2011 ? kezaku 2019).
Vl 2016 lidnan elajiden lugu oli 1 317 929 ristitud, vl 2018 ? 1 345 047 ristitud, se ristiti?t oli kaiki? suremb. Lidnan aglomeracii otab nellanden sijan AUV:oi? ristiti?ton lugun modhe (7,6 mln vl 2020, 6,9 mln vl 2014).
Augoti?libundan modhe (2020): latinoamerikalai?ed i ispanijalai?ed ? 42,3 %, evropalai?ed (ispanijalai?ita) ? 28,1 %, afrikalai?ed ? 22,9 %, azijalai?ed ? 3,7 %, indejalai?ed ? 0,3 %, segoitadud augoti?libundanke ? 1,4 %.
Religijan modhe (2020): hristanuskojad ? 77 % (
protestantad
50 %,
katolikad
24 %, toi?ed hristanuskondan polenpidajad 3 %),
judaistad
? 1 %,
islamanuskojad
? 1 %, toi?ed uskojad ? 2 %, religijatomad ? 19 %.
Severz'-se ulaopendusen aluzkundoid ratas Dallasas i sen ezilidnoi?, niiden kesken protestantizman jaredad privati?ed religiozi?ed universitetad (Dallasan baptizman, Suvine metodizman, Suvipaivlaskmaine Ulahai?en assamblejan). Znamasine om valdkundaline Tehasan universitet Dallasas
[1]
(alusenpanend 1961, 30,8 tuh. ulaopenikoid vl 2023), si? om enamba mi 140 openduzprogramad sei?emes ?kolas (fakul'tetas), 50 tedoiduzkeskust i institutad.
Avtobusad, kebn metro vspai 1996 (
angl
.:
DART Light Rail
, vl 2023 om nell' jonod, 65 stancijad, 150 km raudted) i sidodud sihe lidnelektrojonusen jono (10 stancijad, 56 km raudted) oma kundali?eks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline
Dallas / Fort Uert
-lendimport
[2]
(
DFW / KDFW
, 73,3 mln passa?iroid vl 2022, 1 mln tonnoid juguid vl 2021) sijadase 25 km lodeheze lidnan keskuzpalaspai. Se om ?tatan i erasti mail'man (oz., vl 2021) kaiki? suremb lendimport.
- ↑
Tehasan universitetan Dallasas sait (
utdallas.edu
).
(angl.)
- ↑
Rahvahidenkeskei?en Dallas / Fort Uert-lendimportan sait (
dfwairport.com
).
(angl.)