Aluminijasi?en sargan fragment 55x37 mm surtte, irguz 99,9998 %. Nagub strukturid muiktustandan jal'ghe.
13
|
0
0
0
0
3
8
2
|
Al
26,981539
|
Aluminii
|
Aluminijan to?tmi?umbriradmi?en kod
Aluminii
(
Al
?
aluminium
latinan kelel) om 13nz' himine element
himi?iden elementoiden periodi?es tabludes
. Sen sijaduz om koumandesto?tkumnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan modhe ? koumanden gruppan paalagruppas, IIIA), tabluden koumandes periodas.
Element om levitadud Man kores lujas (7,5..8,1 %)
[1]
, sen kaiki? paksumb metall i koumanz' element (hapanikan i olan jal'ghe). Vl 1825 danine Hans Ersted-himik sai aluminijad metalli?es nagus ezmai?en kerdan. Nimitihe latinan kelen
alumen
-sanaspai ≪muigi?tandsubstancii≫.
Aluminii om vahatoksine, sen erased-se uhtnendad oma toksi?emb. Ei uhtne olijoiden metabolizmha.
Aluminii om kebn paramagnitine pehmed hobedai?vauged
metall
. Kristalline segluz om kubine.
Atommass ? 26,981539. Ninevuz (normali?i? arvoimi?i?) ? 2,6989 g/sm³. Suladandlamuz ? 933,47 K (660,32 C°). Kehundlamuz ? 2743 K (2470 C°).
Londuseline element kogoneb uks'jai?es stabili?es
27
Al-
izotopaspai
, sen li?aks
26
Al-izotopan jal'ged oma olmas (T
½
=717 tuh. vozid, sadase atmosferan argonaspai). Kaik tetas 23 ratud radioaktivi?t izotopad 19..25, 28..43 atommassanke, i niiden nell' izomarad. Radioaktivi?ed izotopad hajetas β-?ihodami?en kal't, kandasoi?
magnijaks
i
olaks
papaloin, kebnembad izotopad ?
natrijaks
neonan
li?adusenke muga?o. Nii?pai kaiki? hatkembad pol'?ihodami?en pordod oma 6,5 minutad
29
Al-izotopal i 2,25 minutad aluminijal-28.
Metall kattase il'mas hapandusen kerthel (Al
2
O
3
) teravas. Muigotandmarad: +3; 0. Reagiruib hapanikanke, vedenke (hapandusen kerthen likvidacijan jal'ghe), muglidenke, sol- i rikmuiktusidenke i galogenidenke honuzli?el lamudel pai?i ftoras. Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke lambitami?es: ftor, rik, azot, hil'nik, azotmuiktuz.
Tegimi?toline samine tegese hapandusen elektrolizal sulatadud kriolitan olendanke:
![{\displaystyle {\mathsf {2Al_{2}O_{3}{\xrightarrow {Na_{3}[AlF_{6}]}}4Al+3O_{2}}}}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/e9f1675de3a5ff02cf22d88b8196c9fb2a3c0891)
Aluminijan hapanduz sadase reakcijas hapanikanke:
![{\displaystyle {\mathsf {4Al+3O_{2}\rightarrow 2Al_{2}O_{3}}}}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/5ab78d627de58c0ea4a2da22b9e48a7a399d27e3)
Reakcijan galogenidenke uhthine nagu:
![{\displaystyle {\mathsf {2Al+3Hal_{2}\rightarrow 2AlHal_{3}(Hal=Cl,Br,I)}}}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/548ee2f65ebc8731f7dc47ec9ea14dbf8a2ed2e9)
Reagiruib vedenke hapandusen kerthen ?uradusen jal'ghe (oz., amal'gamiruindal vai palaban muglan segoitesel):
![{\displaystyle {\mathsf {2Al+6H_{2}O\rightarrow 2Al(OH)_{3}\downarrow +3H_{2}\uparrow }}}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/a335b53238a619ea7626099323618ed16080cb11)
Reakcii vezipurunke maneb korktal lamudel:
![{\displaystyle {\mathsf {2Al+3H_{2}O\xrightarrow {t^{\circ }} Al_{2}O_{3}+3H_{2}\uparrow }}}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/a8c244b0f733638cb3f04d985f4354fd1835c47d)
Ottas kavutami?he uhthesuladusik? i li?aduseks sihe. Tehtas elektrokabelid, lambitusen radiatorid, astjoid, hahkmujud, ottas somli?aduseks i raketpoltuseks. Kavutadas aluminijan uhtnendoid
stoklan
tehmi?es (hapanduz, ftorid i fosfat).
Ezmaine nevondkundaline aluminijantegim oli saudud
Volhov
-lidnas vl 1932. Mail'man samine li?adab kaiku??el vodel, 59 mln tonnoid vl 2016. Om torhuden (aluminijan hapandusen) loudmi?sijid kaiked planetadme, no odav elektroenergii piidab samha metallad elektrolizal. Pategijad (enamba 1 mln tonnoid vl 2008):
Kitai
,
Venama
,
Kanad
,
AUV
,
Avstralii
,
Brazilii
,
Indii
,
Norvegii
. Maksoi 1,2..3,3 tuhad US$ tonnas vll 2007?2015.
- ↑
Koronovskii N. V., Jaku?ova A. F.
. Основы геологии: учеб. для географ. спец. вузов (Geologijan alused: openduzkirj ulaopendusen aluzkundoiden geografi?iden speciali?usiden taht)
djvu.online
-saital. ? M.: Vis?aja ?kola, 1991. ? 416 lp. ? Lp. 25.
(ven.)
ISBN 5-06-001730-3