Elandpunkt sai lidnan (
town
) statusan vl 1301, sik? mi?e torguz oli siga. Vozil 1359?1838 lidn eli
borough
-statusata.
19. voz'sadal lidn oli elanu labi
tegimi?tkukerduses
, sid' tegihe valdkundan
tekstil'tegimi?ton
pakeskuseks. Vl 1830 raudte uhtenzoiti Man?esterad lahi?en
Liverpulinke
. Se oli mail'man ezmaine kaks'rai?uine raudte, ezmai?ik? ajajiden
puruvedimidenke
da aigplanan modhe.
Vozil 1830?1840 Man?ester oli joudjan torguindan polenpidajiden keskuseks. Vl 1868 lidn vastsi Britani?iden profuhtnendoiden kongressan ezmai?en suiman.
Lidn om olmas siti-statusanke vspai 1853.
Vl 1919 neci? lidnas
Ernest Rezerford
sai himi?t elementad ratud tel ezmai?en kerdan (
14
N + α →
17
O + proton).
Vl 1948 mail'man ezmaine programkompjuter oli satud Man?esteras, andmused da programad kai?ihe uhtes mu?tos
fon Neimanan
arhitekturan modhe.
Lidn sijadase
Anglijan
lodehes, se sei?ub
Penninad
-magiden paivlaskmai?en pautkenno,
Irvell
-jogen muugotil randoil, 38 metrad u.m.t. keskmai?enke korktusenke.
Klimat om
ven
Atlanti?en valdmeren marg. Voden keskmaine lamuz om +10 C°, kezakun-elokun +14,6..+16,6 C°, tal'vkun-uhokun +4,5..+4,6 C°. Ekstremumad oma ?15 C° (viluku) i +37 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +0,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19 C° (uhoku). Paneb sadegid 829 mm vodes, enamba redukus-tal'vkus (81..92 mm kus), vahemba uhokus-semendkus (51..61 mm kus). Paneb lunt 7 sm tal'ves keskmaras. Keskmaine relativine nepsuz vajehtase 72..84?% rounoi? voden aigan.
Man?ester jagase 32 sijali?eks vali?endrajonaks (
angl
.:
local council ward
), kaiku??espai valitas koume ezitajad.
Lidnan mer (
angl
.:
lord mayor
) panese radnikusele lidnan suiman uhtnijoil kerdan vodes. Oz., edeline lidnan pamez' om D?un Hit?en (
June Hitchen
, semendku 2018 ? semendku 2019). Hanen erineden, Suren Man?esteran mer vali?ese oikti (kaikel rahvahal). Suren Man?esteran mer om Endi Bornhem (
Andy Burnham
) vn 2017 semendkuspai.
Kaik 541 300 elajad oli lidnas vl 2016. Vn 2011 rahvahanlugemi?en modhe laz 2,55 mln ristituid eladas lidnan aglomeracijas (koumanz' surtte valdkundas).
Avtobusad da raudte oma kundali?eks transportaks. Vspai 1992 kiruhtramvai radab lidnas (
Metrolink
, sei?eme jonod, 92 stancijad-sei?utest, 92 km raudted vl 2015). Sik? ku laivkanal uhtenzoitab Man?esterad
Irlandijan merenke
58 km paivlaskmpolehe, ka meriport om lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline
Man?ester
-lendimport
[1]
(
MAN / EGCC
, 28,2 mln passa?iroid vl 2018) sijadase 14 km suvipaivlaskmha lidnan keskusespai sen suvirounal. Si?pai tehtas reisid
Evropan
da
Pohjoi?amerikan
maihe, sida kesken jugureisid.