En
molekuul
[
mole?kyːl
] as en liitjeletj dial, diar faan tau of muar
atoomen
tuupsaat as. A atoomen wurd troch atomaar
binjang
tuuphaalen. Son molekuul as di letjst dial faan en rian materiol.
Uun molekuulen kon atoomen faan aan slach ferbunjen wees, so us uun
surstoof
(O
2
) of
stikstoof
(N
2
). Sok molekuulen het
elementmolekuulen
. Miast san oober unlik slacher faan atoomen maenooder ferbunjen, so us uun
weeder
(H
2
O) of
Methan
(CH
4
).
Hu a atoomen maenooder ferbunjen san, woort troch a binjangen faastlaanj. So haa
Ethanol
(H
3
C?CH
2
?OH) an
Dimethylether
(H
3
C?O?CH
3
) likefol atoomen, oober unlik binjangen. Diaram haa jodiar materioolen uk unlik eegenskapen. Sok molekuulen het
isomeeren
[1]
Letj molekuulen san amanbi 10
?10
m (= 1
A
) grat, grater molekuulen kon oober uk 10
?9
m (= 10 A) of noch grater wees.
Atoomen kon oober uk troch
ioonenbinjang
tuuphaalen wurd. Diaram woort t.b.
Natriumchlorid
(NaCl, det as
saalt
) ei us molekuul uunsen, an do het son ferbinjang
ion
. Det
Natrium
-atoom haalt en positiif
elektrisk laas
, det as en
kation
(Na
+
), an det
Chlor
-atoom haalt en negatiif laas, det as en
anion
(Cl
?
). An unlik elektrisk lees tji arkooder uun.
- ↑
Uun a
atoomfusiik
san
isomeeren
wat ooders. Diar san det
atoomkialer
ma likefol
nukleoonen
(protoonen + neutroonen), oober unlik energiitustant.
