Vahtra Jaan
(
Jaan Vahtra
, 1882-1947) oll' kunstnik, kiramiis, lehemiis ja kunstioppaja. Pall'oq tima pildiq ja jutuq nautaseq
Voromaa
kulli, kularahvast ja Voromaa luuduso illo.
Jaani esa oll' vaeno kasituuline ja talorentnik. Pereh pidi mito korda elopaika vaihtama. Jaan: "Miiqkaq konoldiq niguq santogaq, kinkal olo-iq ulepaa oigust ellaq". Jaan sundu
23. lehekuu paaval
1882
Moosto valla Kaarukula Kitso talon, madalan olokatussogaq rihetaron. Ku poiss oll' katsa-aastagano, koliti
Koiola valda
Holvandi kulla
Kivijarve
viirde. Saal hoit' Jaan kolm suvvo lehmi, lambit ja tsiko. Mono ao perast eleti
Kiisa jarve
veeren Oro talon. 1893. aastagal, ku Jaan oll' 11 aastakka vana, naas' ta kauma
Vanakula vallakoolin
, a suvol kave iks kar'an. Edesi vei koolitii 1896. aastagal Rapina kihlkunnakuuli.
Vahtra Jaani edimaidsis tuukotussis olliq vallakirotaja abi kotus
Rapinal
ja
Miiksen
(1900-1901) nink oppaja kotuss
Parapalon
(1901-1902) ja
Motston
(1902-1909). Aastil 1909-1911 oll' ta aokiraniku kotus
Viljandin
"Viljandi Teataja" toimonduson.
Ta om tunnistanuq, et tsehkendamise ja maal'miso himo kihot' teda koik aig takast. Viljandin nakk' toonaq joba 29-aastakka vana tulovano kunstnik
Purv?tiso Vilhelmsi
maastigumaalo vallanautust "mink mojo oll' nii rabav, et otsusti minnaq opma joonistust ja maalikunsti". Nii soit'ki ta 1911. a. suguse
Riiga
nink oppo 1912?1913 Riia liina kunstikoolin Purv?tiso man. Samal aol tekk' ta toid aolehtile joonist' karikatuuro Lati nal'alehele.
1913?1916 oppo ta edesi Peterburi Kunsto Edendamise Seldsi Kunstikoolin. Tuu kooli lopot' ta joonistuso ja maali erialal. Peterburin oppon vott' ta himoga ossa saalside eestlaisi seltskundligust elost. 1915-1917 oll' "Peterburi Teataja" toimonduson. 1914?1915 avit' ta toimondaq kasikiralist kunstiaokirja "Ronk", 1915?1916 kuulu ta kunsti-, muusiga- ja kirandushuviliidsi uliopilaisi seltsi "Ritsikate ring", kon olliq viil nautuses kiraniguq
Semperi Johannes
ja
Asti Karl
. 1917. aastagast oll' ta Peterburi Jaani kerigu eesti kooli tsehkendamisoppaja. 1916?1917 tavvend' ta hinnast Peterburi Kunstiakateemian profesrido Kardovski, Petrov-Vodkini ja ?uhhajevi kae all.
Ku Vahtra Jaan voeti soavakke jai tal opmino poololo. Tal lats' korda hoita korvalo soaliini paale saatmisost. Oktoobrirevoluts'ooni aigo oll' Jaan Peterburin ja vott' revoluts'ooniliidsist sundmuisist ossa.
1918. aastagal kutsuti Vahtra Jaan
Vorolo
tsehkendamisoppajas. Kunstiakateemia jai lopotamaldaq nink Jaan tull' piimakuun Peterburist Eestihe arq. Ta oll' mitmon koolin Vorol ja Tarton (muuhulgan "Pallason") tsehkendamisoppaja. "Pallason" opas' ta joonistamist, plakatijoonistamist, joonistusmetoodikat ja ornamentikat.
1923. aastagal sai Vahtra Jaanist toonadso Eesti kogo avangardsomba kunstiruhmituse
Eesti Kunstnikkudo Ruhma
asotajaliigoq. Tuud ruhma moot' kogo inamb prantsuso
kubism
ja
konstruktivism
. Na toiq maalikunsti geomeetriliidsile kujundidolo ules ehitet komposits'ooni, mia and' kunstiloomingulo seenitsest ratsionaalsomba alosso. Ruhm korrald' pall'o vallanautuisi nii Eesti vahambin liinon ku ka
Tarton
ja
Talliinan
.
1935. aastal jai kunstnik pensionilo nink oll' 1935?1940 kirastuse "Noor-Eesti" kunstilino konsultant. Samal aol tegel' ta ka raamatido kirotamiso ja illustriirmisega.
Toso ilmasoa
aigu elli ta Tarton ja Voromaal. Ta oll' Voro lehe
"Tuurahva Elo"
luuja 1944. aastagal ja paatoimondaja 1945. aastaga urbokuuni.
Vahtra Jaan kuuli
27. vahtsoaastakuu paaval
1947
Vorol
. Ta om matot
Polva kalmuaida
.
- 1893-1896
Vanakula vallakuul
- 1896-1899 Rapina kihlkunnakuul
- 1911 sai kunstialadsoq algtiidmiseq Lepiku R. tsehkendamiskursuisil
Viljandin
- 1912-1913
Riia
Liina Kunstikuul (oppaja
Purv?tiso Vilhelms
)
- 1913-1916 Petrogradi Kunsto Edendamise Seldsi kunstikuul (oppajaq Suhhajevi V. ja Petrov-Vodkini K.), lopot' maali, tsehkendamise ja kunstioppamiso alal
- 1916-1918 Petrogradi Kunstiakadeemia, jai lopotamaldaq
- 1900-1901 vallakirotaja
Rapina
ja
Miikse
vallan
- 1901-1902 oppaja Parapalo kulakoolin
- 1902-1909 oppaja
Peri valla
Motsto koolin
- 1909-1911 oll' "Viljandi Teataja" toimonduson aokiranik
- 1915-1917 tuut' Petrogradin aolehe "Paaliina teedaqandja" toimonduson
- 1918 tuut' aolehe "Eesti Paevaleht Peterburis" toimonduson
- 1917-1918 tsehkendamisoppaja Peterburi Jaani kerko eesti koolin
- 1918-1921 tsehkendamisoppaja Voro Eesti Haridusseldsi Tutarlatsigumnaasiumin
- 1921-1924 tsehkendamisoppaja Voro Oppajido Seminarin
- 1924-1925 tsehkendamisoppaja Tarto kommertsgumnaasiumin
- 1924-1926 tsehkendamisoppaja Tarto tutarlatsi gumnaasium
- 1926-1933, 1935 kunstikooli
"Pallas"
oppojoud
- 1935-1940 "Nuur-Eesti Kirastuse" kunstilino novvoandja
- 1940 Voro maakunna keskkultuurimaja direktri
- 1944-1945 tekk' Voro aolehe "Tuurahva Elo" ja oll' tuu edimane toimondaja
- Oll'
Polva Rahvahariduso Seltsi
uts luuja
- 1913-1918 kuulu Petrogradi Eesti Uliopilaisi Seltsi ja oll' tuu kiratoimondaja
- 1914-1915 avit' toimondadaq kasikiralist kunstiaokirja "Ronk"
- 1915-1916 kuulu kunsti-, muusiga- ja kirandushuviliidsi uliopilaisi tsoori "Ritsikate ring"
- 1918 Eesti Tuurahva Kommuuni aol tegel' Vorol kunstivarado kaitsmiso ja hoitmisogaq
- 1923 oll' osalino
Eesti Kunstnikkudo Ruhma
luumison, kuulu sinnaq 1925. aastaganiq
- 1926. aastagast oll' kunstiuhingu "Pallas" liigoq
- S'aksa okupats'ooni aigu kuulu Tarto kunstnigo antifa?istlikku tsoori
- 1945. aastagast oll'
Kunstniko Liido
liigoq
Varajadson loomingun lei Vahtra Jaan Purv?tiso mootusol postimpressionistlikko maalo (nt. "Rapina veski", 1913). Kokkoputmino Petrogradi kubofuturismigaq (1915, vallanautusel "Tramm V") muut' natuurmordon ja maastigumaalon kasitluslaadi sunteesvambas ja vormi liigondodus. Voro aastagaq 1921-1924 olliq loomingulidsolt vilakaq. Tuul aol valmis saanuq puuloikoq (mapp "
Blanc et Noir
", 1921, loiganuq Palgi J.) ommaq jovvulidso deformats'ooni ja narvilidse rutmigaq. Perast tuud muutuvaq kujondiq kubistlikumbas (puuloikido mapp "Konstruktiivseq rutmiq", 1924; maaliq "Poiss ja kitarr" ni "Daam ja laud", 1925).
1920. aastagido keskel naas' Jaan tegema raamadugraafikat. Ta lei paamidselt kaasokujonduisi, agaq kah illustrats'uuno. Muuhulgan varskend' ta eesti raamadukunsti
Barbaruso Johannesse
luulotuisi kogo "Geomeetriline inemine" (1924) kubistligo piltegaq. Vahatside vahondidogaq, saalhulgan varmikontrastogaq (nt. must verevagaq), saavut' ta ekspressiivse uldmoo (
Gailiti Augusti
"Toomas Nipernaadi" illustrats'ooniq, 1928). Viil tekk' ta pilte
Tammsaare Anton Hanseni
,
Koidula Lydia
,
Ridala Villemi
,
Jakobsoni Augusti
jt. raamatilo. Vahtra Jaan vaartust' raamadukujonduson selge loetava kira.
1929 alanu peramadse loomaperioodi teossoq ommaq realistliguq (maaliq "Tarto kalaturg" (1933), "Vaimala maastik" (1946)). Maalo koloriit om mahedamb ja kujotusviis luudusoperalidsemb, raamadupilte vorm om utsikas'alikumb. 1930. aastagido lopost paale tekk' pall'o monotuupijit. 1939 avald' opigu "Joonistamisopetus".
- 1914 Peterburin
- 1917 Eesti Kunstiseldsi vallanautus Talliinan
- 1918-1931 "Pallaso" vallanautuseq
- 1923. aastagast
EKKKU
vallanautuseq
- 1924 ja 1925
EKR
-i vallanautuseq
- 1932 raamadukultuuri- ja trukukunstivallanautus Talliinan
- 1935 "Sada aastakka Eesti puugravuuri" Tarton
- 1937 "Nuur-Eesti" kirastuse raamaduvallanautus Tarton
- 1929 vallanautus Talliinan uten
Adamson-Ericu
,
Vardi Aleksanderi
ja toisigaq
Kirotama naas' Vahtra Jaan aastasaa vaihtuso aigu. Edimane tekst ilmu trukun 1900. Tima luulotuisi ja luhiproosat ni tolkit
vinne
,
s'aksa
,
soomo
jt. keelist ilmu aolehtin.
- "Setu nali" (Tarto 1905) om setokeeline (?) ja sisaldas rahvalikko nal'ajutto.
- "Torre talu tagatoas" (Viljandi 1914) om nautemamg, mia ilmu var'onime Anni Paluoja all.
- "Minu noorusmaalt" I-III (Tarto 1934,1935,1936) om humoorikas malehtuisiraamat, kon om juttu autori elokaugist aastaganiq 1918 ni kon om mitmosugumast kultuuriluulist matorjaali.
- "Laane kurus" (Tarto 1935) om seikluslik jahilugu.
- "Ohvrikivi" (Tarto 1937) om rahvaperimuse kogo.
- "Kuldne laev" (Tarto 1938) ja "Metsajarv" (Tarto 1940) ommaq noorolosuulo kirotot memuaarilidseq jutukogoq.
- "Taevaskoja ja Valgemetsa" (Tarto 1940) om
Ivaski Albertigaq
katopaale kirotot kodoluulino raamat.
- "Ongitsemas" (Talliin 1946).
- "Draama Liivimaal" (Tarto 1937) om
eesti kiilde
pant
Verne'i Julesi
romaan.
Pilt nautemangost "Kuldno laiv" (Tilsi moisa park, 26. poimukuu paiv 2007). Vahtra Jaani mang Maari Andres.
Jaani 125. sunnuaastapaavas kirot'
Villa Sirje
nautemango "Kuldno laiv" ("Kuldne laev"), mida
Polva Liina Harrastustiatri
mange
2007
. aastaga suvol
Intsikurmun
ja
Tilsi moisa
pargin. Nautemang nautas Jaani nuurusaigu
Polva kihlkunnan
.
Taivaskua
ligidal oll’ Eesti aigo uts puhvot, mida kutsuti Villa Hortensia. Saal miildu
Ivaski Albertilo
, Vahtra Jaanilo,
Tuulingu Ennulo
ja Ploomi Elmolo kokko saia. "Paaideoloogilo" Vahtra Jaanilo miildu uteldaq: viinavotmino ei kolbaq mitte koskilo, a vaart om mol’otamino taa umbre!
Vahtra Jaan
Eesti biograafilidson andmobaasin ISIK.