Surmanuhklus
om
inemise
(kohtulino) karistamino tima arq tapmisoga.
Oigustiidusen
peetas surmanuhklust kogo korgombas (vai ka erakorralidsos) nuhklusos. Seo ilma aigo olo-i inamb mitmido
riike
karistussaaduisin surmanuhklust ette natt. Soskiq pruugitas surmanuhklust mitmin riigen iks viil karistusmoodus.
Inemiseoiguisi
iist voitloja utisus
Amnesty International
kinnut', et 2005. aastagal hukati arq 22 riigin 2148 inemist. Utisuse
Amnesty International
teeduse perra hukati arq 2005. aastagal
Hiinan
1770 inemist, a inemiseoiguaktivistido andmido perra om tuu nummor' kimmahe pall'o suuromb (arvatas, et esikiq inamb ku 8000). Odaguriigest tarvitodas surmanuhklust karistusmoodus onno
Ameeriga Utisriigen
(mitte koigin osariigen).
Surmanuhklus om uts kogo vanomb karistusmuud, mia om olnuq umas voet kriminaal'karistus labi aoluu. Om kinnutuisi, et inemiisi saadoti surma jo Babuloonian,
Vanan-Eguptusen
,
Vanan-Kreekan
ja
Vanan-Rooman
, a usk, kultuur ja ao muudaminek' ommaq muutnuq surmanuhkluso vormi taambadses paavas.
Jo Hiina vanon saaduisin om selgide kur'atoie iist kauki last surmanuhklust. 18. aastagasaal inne
Jeesust
saadoti
Babuloonian
kuning Hammurabi Koodi perra surma 25 mitmosugumadso kur'atuu iist, uts naist oll' mordsugatuu. Edimane aoluu perra toostust loudnuq hukkamino oll' 16. aastagasaal inne Jeesust Vanan-Eguptusen, kon utele mehele panti noidmist suus ja trahvis pidi ta hinnast maaha luuma.
Surmanuhklust seletadas arq kolmol esiqsugumadsol viisil:
- surmanuhklus om kattetasomino kur'atuu (mordsugatuu) iist,
- surmanuhklus om karistus kur'atuu (mordsugatuu) iist,
- surmanuhklus om taganus, et kur'ategija saassi-iq ohto tulovikku.
Aoluun om olnuq hulga surmanuhkluso labitegemise viise. Seo ilma aigo ommaq levinuq maaha laskmino (Hiinan), murgutamine (Hiinan, Ameeriga Utisriigen), paa maaha ragomino (
Saudi Araabian
), puumino ja kivvega koolnus pilmino (
Iraanin
) ja arq tapmino elektritoolil (Ameeriga Utisriigen).
Aoluulisoq mooduq ommaq nautuses koolnus kiitmino, nelas kiskmino, saibahe ajamino, rotolo suutmine, sisse muurmine, gaasikambri ja nii edesi.
Surmanuhkluso johitsus paistu ei valla onno tuul silmapilgul, ku tuud labi viias. Surmanuhkluso man om tahtsa esiqeraline hirm. Hirm nakkas paale, ku kohus kuulutas valla trahvi, ja saa otsa tuu labi viimisega. Tuu aogaq elas suudumoistot labi midagiq, mita saa-i ette kujotaq. Surmamoistotuga kaudas umbre niguq inemisega, kinkal olo-i tulovikku.
- Surmanuhkluso kauki laskmino vaega rasohido kur'atoie puhul kau kokku inimiisi oiglustundoga.
- Vango eloaigno arqelatamine om vaesilo riigele ulearvo suur' kulu.
- Surmanuhklus tege hirmu voimaligolo kur'ategijile.
- Surmanuhklus om hirmudu karistusmuud.
- Paale surmanuhkluso labitegemist voivaq valla tullaq vahtsoq as'aq ja selgudaq, et tapot inemine oll' suuldaq. Talle tettut ulekohut olo-i saantsel johtumisol inamb voimalik haas tetaq.
- Inemisel olo-i oigust otsustaq toso inemise elo vai kuulmiso ule.
- Inemise elo om tavveline vaartus.
- Kur'ategijile tulo jattaq voimalus meeleparandusos.
Viimast korda viidi surmanuhklus
Ouruupa Liido
(tuudaigo Ouruupa Utisuse) riigin labi 10. sukuskuu paaval 1977
Prantsusmaal
Marseille’n Baumettes’i vangimajan. Giljotiini labi hukati arq Tuneesia peritollo sissetulnuq Djandoubi Hamida (Hamida Djandoubi), kia oll' surmalo maaradu uma inneskidse tutrigu Bousquet’ Elisabethi (Elisabeth Bousquet) piinamiso ja tapmiso iist.
Ilman om silmagaq nataq kallung' surmanuhkluso kaotamisolo. Tuu uts' iistkonolojit om Ouruupa Liit.
1934. aastaga Kriminaal'kohtupidamise saaduisi perra tetti surmamoistotulo ettepanok' uma elo esiq murguga lopotaq. Ku ta tuud viie minodigaq arq es tiiq, puudi ta ules. ENSV-n viidi 1960. aastagal Talliina Patarei vangimajan viimast korda labi surmanuhklus (1959. aastaga kohtuotsuso poh'al). Tapot inemine oll' volssnime all elanuq Keldo Valter (Valter Kelt), kia oll' surmalo maarat ka S'aksa natsivalitsuso puult 1940. aastido alguson. Tuuperast olo-s antifassisti arq tapmisos selget pohjust, a tuud tetti Moskvalo miildumises rehekuupuhhi puhul.
Viimast korda viidi Eestin kohtuotssusoga kinnutet surmanuhklus labi 21. sukuskuu paaval 1991, kui hukati arq Oruste Rein (Rein Oruste). Kuigi surmanuhklus pussu oigusakton 1998. aastagani ja inemiisi moistoti surma ka paale 1991. aastakka, es viiaq surmanuhklust inamb labi.
Paale esiqsaismiso tagasitegemist arvas' Eesti poliitilino valitrahvas, et om vaia Ouruupa Liido riike perra pruukiq surmanuhkluso asomol eloaigsot vangipolvo, kuigi rasohido kur'atoie osatahtsus lats' 1990. aastido alguson Eestin suurombas. 13. vahtsoaastakuu paaval 1997 kave valitsus Riigikogolo valla ?Inemiseoiguisi ja poh'avabahuisi kaitsmiso konventsiooni lisaprotokolli nummor 6 ratifitsiirmise saadusplaani“, mia noud', et surmanuhklus kaotodas arq.
Paale surmanuhkluso kaotamist om Eesti utiskunnan arotot tuu tagasitegemist vaega rasohido kur'atoie puhul.