Orajogi
om
jogi
Voromaal
. Ta nakkas paale
Kanepi kihlkunnast
, a suurombalt jaolt juusk
Polva kihlkunnan
. Orajogi om
Ah'a joo
haapoolino harojogi.
Orajoo
lateq
om
Mustja
kulan kunagidso Johanneshofi talo man,
Osola
tiiristist 4 km poh'a puul. Ulembjoosul om jogi egal puul suvendet ja ogvondot. Edimalt latt jogi 0,5 km lounahummogu poolo, Mustja kula keskel kaand poh'ahummogu poolo ja juusk pia 7 km, kooni
Roosi
kula ja
Polgasto moisani
, oigon sangun labi kuivondot soisto niite ja poldo. Joo org nakkas valla kujonoma viil Polgasto moisa man. Polgasto moisast 1,5 km allavuulu
Kruuta
kulan Ojasaaro talo kotsil kaand jogi akki poh'aodaguhe, a kilomiitre perast (Hainasto talo man) kaand jalq poh'ahummoguhe ja joud 1,5 km perast Mustajoo kulla. Saal latt timast ule
Vana Voro tii
. Saman suunan juuskon latt ta labi
Mani
ja
Tilsi
kula vaiholt. Inne
Vedokulla
kaand jogi hummogu poolo. Perast Tilsi-Himmakula tiid juusk Orajokko haa kae puult uja, mia tulo
Pikastjarvest
. Edesi tege jogi 1,5 km pikutso haagi
Vardja
kula ja
moisa
ala, paale mida juusk ta juusk sugavan Polva-Ahja-Luutsna urgoron
Ah'a jooni
valla. Ta juusk labi
Koiolakula
,
Meemaskula
,
Motsto
ja
Kuruski
kula, kaand sos hummogu poolo
Rosma
kulla, kon Orajokko juusk
Peri uja
. Paale tuud juusk Orajogi labi
Polva
liina ja saal olova ulessulut
Polva jarve
. Polvast allpuul juusk jogi labi
Tilsi
(Orajoo) ja
Himmasto
kula nink latt
Eosto
kula man
Ah'a jokko
.
Orajoo veeren om pall'o elamiisi ja poldo, veidemb motsa. 1930. aastagil olliq joo paal veskiq Vedokulan Kundzal (Konsa), Koiolakulan Poiol, Kuruski kulan Raudsepal, Rosma kulan, Polvan nink Tilsi (Orajoo) kulan Haukal ja Pihol.
Orajogi om suuro sadamisoga. Joo viipinna absoluutno korgus latte man om 100 miitret ja suu man 35,3 m. Tuu tahendas, et
korgusvaih
om 64,7 m ja keskmane
sadamino
1,66 m/km. Kogo suuromb om sadamino inne Rosmat motsa sisen.
Kallost om Orajoost saad
haugo
,
sarge
,
lepamaimu
,
runti
,
viidikat
,
latikut
,
trullingut
,
hinki
,
ahunat
ja
lod'akalla
.
- "Eesti joed", Tarto Ulikooli Kirastus, Tarto, 2001.