Moosto moisa 2008. a. mahlakuun
Moosto moisa
(sks. k.
Moisekatz
) oll'
perismoisa
Polva kihlkunnan
poroholladso
Moosto valla
alal. Moisahuunoq jaaseq
Moosto alovikku
Rapina
-
Tarto
tiist hummogu poolo
Moosto jarve
viirde ni noin tuutas
Moosto pohikuul
. Moosto moisa laanist'
16. aastagasaa
lopon
Poola
kuning Batory Stefan Vonnu maakohtunigulo Sturtzi Wilhelmile.
- Edimane umanik oll' Sturtzi Wilhelm, paale teda Sturtzi Caspar.
- Roodsi aol moisa riigistodiq, agaq 1625 and' Roodsi kuning Gustav Adolf Moosto moisa ooberstilo Guntersbergi Joachim Nicolausolo. Ku tuu kuuli, riigistodiq moisa vahtsost.
- 1717 kinke
Piitre I
moisa krahvilo Jaguschinsky Paulilo.
- 1810 lats Moosto moisa abielo kaudu paronilo Nolckeni Axel Gustav Friedrichilo (1767-1845).
- Peramane umanik oll' Nolckeni Axel Gustav, kia elli
Kuramaal
. Mooston elli agaq uma peregaq rentnik Nolcken Gustav Eduard, kia lats' 1918 Eestist Roodsi kaudu S'aksamaalo.
- 1920 moisa riigistodiq ni tuust aost paale tuutas moisa harbanin kuul.
Moosto moisa 2008. a. mahlakuun
Nolckeni Eduard muut' Moosto moisa
20. aastagasaa
alostuson Louna-Eesti utes ilosambas moisakompleksis. Riia ehituskunstnigu Reinbergi Augusti projekti perra ehitet katokordno heimatstiilin paahoonoq sai valmis
1909
. aastagal. Huunol om kiltkivikatus ni kulka arklit ja karniise.
Korgo sokligaq huunol ommaq keerolidseq ja haste dekoreerit detailiq. Mud'o krohvit huunol ommaq aknido ja ussi piirdoq laot savikivvest.
Moosto moisa uhkusos om Eesti uts kogo uhkomb historitsistlik korvalhuunido kompleks. Inambus noist om tett maakikivvest ni kaunistot savikivvegaq, minkast om luud keeroliidsi kirjo.
Ilosaq ommaq kaiaq val'tsojamaja, viinavabrik, tall, laut, sepikuda jne. Nimmada tulo viil suurt hulka varehtit, minkast pall'oq ommaq sama tsihi paal. Lopmalda illos om kellatorn, mia om ehitet moisa umbre olova muuru nukatornis ja mia om saanuq inspirats'uuni keskaigsost kandsiehituskunstist. Mitte kongi muial Eestin ku Mooston olo-iq majandushuunil nii pall'o ilostuisi.
